Regionaalhaigla loobub järk-järgult keskkonnale kahjulikest anesteesiagaasidest, andes sellega panuse kliimamuutuste leevendamisele.
Regionaalhaigla anesteesiakeskuse juhataja dr Rein Kruusati sõnul on tervishoiusektoril on märkimisväärne roll kasvuhoonegaaside paiskamisel atmosfääri, sageli tuuakse esile suurest energiatarbimisest ja ka inhalatsioonanesteetikumidest ehk anesteesiagaasidest tekkivat mõju.
“Väikeste sammudega saab seda jalajälge vähendada ka meditsiinis ja operatsioonisaalides, kus anesteesiaid tehakse,” lausus ta. “Viimastel aastatel on anesteesiaringkondades antud probleemi üha enam teadlikustatud ning ka meie oleme täheldanud anesteesias kasutatavate gaaside kasutuse vähenemist. Nüüd otsustasime Šotimaa ja Suurbritannia tervishoiusektori eeskujul teha järgmise sammu ning loobuda lõplikult desfluraanist ja isofluraanist, sest nende kasvuhoonegaasi tekitav potentsiaal on inhalatsioonanesteetikumide võrdluses kõige suurem.”
„Ka naerugaas püsib kaua atmosfääris ning ülemaailmselt on tegemist veelgi suurema kahjuriga tema laialdase kasutuse ja mahuefekti tõttu, näiteks on naerugaas levinud sünnituse valutustamisel. Regionaalhaiglas kasutatakse naerugaasi piiratud näidustustel, aga ka siinkohal näeme juba mitme aastate lõikes trendi kasutuse vähenemise suunas,“ ütles Kruusat.
Tema sõnul ei kaotata ravikvaliteedi seisukohalt, sest kasutada on võrdväärseid ning keskkonnale sõbralikumaid alternatiive täielikult veeni kaudu süstitava anesteesia näol ning jääb ka peamine inhalatsioonanesteetikum, väiksema kasvuhoonegaasi tekitava potentsiaaliga sevofluraan, sest teatud näidustuste korral on selle kasutamine omal kohal.
Üks esimeste seas, kes keelas desfluraani kasutamise oli Šotimaa tervishoiusektor. Ka Inglismaa on selle väga kõrge kliimamõjuga gaasi kasutamisest lubanud 2024. aasta jooksul loobuda ning järk-järgult on sama teed minemas haiglad üle Euroopa.
Regionaalhaigla rohepöörde juhi Andra Miguri sõnul on Regionaalhaigla esimese haiglana Eestis seadnud sihiks osutada kõrgekvaliteedilisi raviteenuseid väikseima võimaliku keskkonna- ja kliimamõjuga.
„Otsime pidevalt lahendusi, et oma kolme kõige suurema kliimamõjuga valdkonda – energiatarbimine, tarvikute tarbimine ning liikuvus – kestlikumalt juhtida,“ sõnas Migur.
Allikas: Regionaalhaigla
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
