Tänavu 29. augustil tähistatakse Läänemere päeva. Maailmakoristus Eesti korraldab koos Põhja-Tallinnaga sel päeval suure koristusaktsiooni ja keskkonnamatka Pikakari rannas ning Paljassaare poolsaarel.
“Maailmakoristuspäeva aktsioonide eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu justnimelt sellele, kuivõrd keerulises seisus on meie armas kodumeri meie enda mõtlematu tegutsemise tõttu,” ütles Maailmakoristus Eesti eestvedaja Elike Saviorg. “Meie soov on kaasata Läänemerepäeva tegevustesse kõikvõimalikke kogukondi, kes oleks valmis aitama Läänemerd erinevate keskkonnategevuste ja initsiatiivide kaudu.”
Läänemeri on maailma üks kõige saastunum meri. Läänemere vesikond ulatub üle kogu Eesti ning kaugele piiri taha, ehk et kõik veed Eestimaa pinnal voolavad lõpuks Läänemerre. “Iga paik ja veekogu Eestis on otseselt seotud Läänemerega ning me kõik peaksime aru saama, et ka kõige kaugemas Eestimaa nurgas tehtud tarbimisvalikud mõjutavad väga otseselt Läänemerd ja selle tervist,” ütles Maailmakoristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse.
Viimase Läänemere seisundi hinnangu (HOLAS 3) järgi ei ole ökosüsteemi tervis viimase kuue aasta jooksul paranenud. Kerli Laur möönab, et merekeskkonna muutused ei ole alati nii arusaadavad võrreldes maapealsete muutustega ning on mitmete tegurite koosmõjul keerulisemad. “Samuti on keeruline mõista kuidas meie igapäevased tegevused seda mõjutavad,” nentis ta.
Läänemerd ohustavateks põhilisteks teguriteks on eutrofeerumine, võõrliigid, ravimijäägid, mereprügi, mikroplast, hapnikuvaegus, ülepüük ja kliimamuutused. Lauri sõnul ei ole üht head lahendust, et muuta Läänemere seisund paremaks, vaja on iga inimese pingutust oma igapäevaste tegevuste käigus.
Merre satub tohututes kogustes konisid, plast- ja pisiprügi aga ka muid ohtlikke jäätmeid, mis kõik on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. „Ka rannas käies peaks iga inimene hoolitsema selle eest, et ükski kaasa toodud ese ei jääks temast randa maha, olgu selleks pakend või suitsukoni. Mere ääres prügi märgates võta see kaasa, nii võid päästa mõne looma või linnu elu ning aitad kaasa mere olukorra parandamisele,” soovitas Elike Saviorg.
Konid on nii Eesti kui maailma kõige tavalisem prügiese. Neid on Eesti randades ja looduses vaieldamatult kõigist jäätmeliikidest kõige rohkem. Maha visatud konid jõuavad Läänemerre tihtipeale ka tänavatelt kanalisatsiooni kaudu.
“Kui kunagi lagunesid suitsukonid looduses ära, siis täna on lugu palju hullem – lisaks sellele, et koni ei lagune, on ta ka ohtlik ja mürgine. Suitsukonid jäävad tihti tähelepanuta, kuid tegelikult on need ühed kõige hullemad reostajad,” selgitas Laur. “Üks suitsukoni laguneb mitmekümneks tuhandeks mikroplasti osakeseks ja see võib mürgitada kuni tuhat liitrit vett. See on äärmiselt ohtlik kaladele ja teistele mereelukatele.”
Läänemerepäev Pikakaris ja Paljassaare poolsaarel:
13.00 Läänemere päeva koristustalgud
15.00 Keskkonnamatk Paljassaare poolsaarel
18.00 Läänemere sulps
Lisaks rannas koristamisele tulevad appi ka Maremark Sukeldumiskeskuse sukeldujad ning talgute käigus tuuakse välja prügi mere põhjast.
Läänemere päev on John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) poolt algatatud iga-aastane pidupäev mere auks. Maailmakoristus Eesti Läänemere päeva koristusaktsioonide toimumist toetavad Tallinna linn, Põhja-Tallinna Valitsus ja Neste Eesti.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
