Uudis

OLUKORD ON TÄBAR: Eesti toidupoed hoolivad vähe keskkonnast ja inimõigustest, üks poekett on aga teistest peajagu üle

Rimi tegi juba 2018. aastal esimese katsetuse, kus klientidele anti võimalus osta valmistoitu oma karpi.Foto: Shutterstock

Värske uuring näitab, et Eestis tegutsevad toidupoeketid arvestavad ja maandavad oma tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

Uuringust selgub, et seitsmest suuremast poeketist, kes moodustavad ligi 90% Eesti turust, on tarneahelate vastutustundlikkust puudutavad põhimõtted vaid Rimil, Selveril ja Prismal.

Vähesel määral on ostuprotsessides arvestanud vastutustundlikkusega ka Coop ja Maxima. Kahel uuringusse hõlmatud väiksema turuosaga toidupoeketil – Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad – puuduvad tarneahelate vastutustundlikkusega seotud avalikud materjalid täielikult.

Tegemist on esimese uuringuga Eestis, mis rahvusvaheliselt tunnustatud suunistele tuginedes hindab süsteemselt toidupoekettide vastutustundlikkust.

Toidupoekettidel on oluline roll toidutarneahelates inimõiguste järgimisel ja keskkonna hoidmisel, kuna nemad määravad, missugused tooted jõuavad poeletile ja millised mitte ning kui eetilisi valikuid saavad tarbijad teha. 

Uuringu autor Kadri Org toob välja, et vastutust eetiliste ja keskkonnasõbralike ostude eest kiputakse suunama eelkõige tarbijatele, kellel on poekettidega võrreldes oluliselt vähem teavet toodetest ja mõju kaubavaliku kujundamisel. “Täna me tarbijatena valdavalt ei tea, milline on olnud toodete tootmise ning tarnimise mõju keskkonnale ja neis protsessides hõlmatud tööliste inimõigustele.” 

Poekettide mõjuvõim toidutööstuses ja madalaimast hinnast lähtuv konkurentsimudel ohustavad nii tootjaid ja töölisi, kes peavad toitu üha suurema tootlikkusega kasvatama, korjama, tootma ja töötlema, kui ka keskkonda, mis peab üha kasvavat nõudlust rahuldama.

Eelnev võimendab keskkonna kahjustamist näiteks elurikkust kurnavate kemikaalide ja väetiste liigintensiivse kasutamise näol. Lisaks suurendab taoline majandusmudel tarneahelates ka sunnitöö kasutamist ning inim- ja töölisõiguste rikkumist. Näiteks soosib see aina paindlikumate töölepingute sõlmimist, mis kahandab tööliste sissetulekute stabiilsust ja suurust ning vähendab ametiühingusse kuulumise võimalust ja läbirääkimisvõimekust.

Orgi sõnul ilmestavad tulemused, et ettevõtted ei tee piisavalt selleks, et poelettidel pakutav kaup oleks toodetud inimõiguseid järgides ja keskkonnahoidlikult. “Kõik Eesti poeketid saaksid vastutustundlikkuse tagamiseks teha oluliselt rohkem,” ütles ta. “Ideaalis ei peaks tarbijad poelettidel pakutava kauba päritolu pikalt uurima ja kaaluma, vaid kogu meile toidupoodides müüdav kaup peaks olema toodetud vastutustundlikult.” 

Uuringus hinnati nii ettevõtteülest strateegiat ja eeskirju tarneahelates vastutustundlikkuse tagamiseks kui ka ettevõtte tegevuste ja tarneahelate läbipaistvust ning vastutustundlikkuse protsesside juhtimist. Lisaks uuriti omamärgitoodete ostuprotsessi, esmatootjate heaoluga ning tarneahelates hõlmatud tööliste õigustega seotud põhimõtteid, eeskirju ja meetmeid. 

Uuring on osa MTÜ Estwatchi ja MTÜ Mondo ühisest projektist “Õiglane toidulaud: inimõiguste toetamine ja kliimamuutuse pidurdamine toidupoodide tarneahelates“. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Uuringu avaldaja MTÜ Estwatch on avalikes huvides tegutsev iseseisev mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab õiglast, läbipaistvat ja kestlikku majandussüsteemi, uurides ja tuues esile ettevõtete ja avalike asutuste majandustegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Uuringuga saab täpsemalt tutvuda siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.