Kuna ilmaprognoos augustikuus kuuse-kooreüraskile enam soodsat lennuilma ei luba, siis jääb kuuse-kooreüraski kolmas põlvkond Eestis loodetavasti ka sellel aastal nägemata.
Veel juulikuu alguses, kui algas kuuse-kooreüraski hoogne lendlus ning pandi alus teisele põlvkonnale, prognoosis keskkonnaagentuur, et üraski teise põlvkonna noormardikad võiksid soodsa ilmastiku korral olla valmis arengukohalt lahkuma enne augusti lõppu. See stsenaarium siiski paika ei pidanud, kuna ilmad on muutunud oluliselt jahedamaks ning sageli on olnud ka vihmasadusid.
„Feromoonpüünistesse on juulikuu viimasest nädalast alates sattunud vähe üraskeid ja iga nädalaga on püütud isendite hulk vähenenud. Kuna augustis üraski poolt asustatud puid ei ole õnnestunud leida, võibki oletada, et arengukohalt lahkunud üraskid on läinud mulda talvituma,“ kinnitas keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.
Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas ning Eestis suurimat kahju tekitav üraskiliik, kes asustab eelkõige nõrgestatud puid ja värsket metsamaterjali. Üraskeid saab kokku meelitada ka feromoonpreparaate kasutades – siis on püünispuid vähem vaja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
