Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad ühist kalavaru. Riik vaatab igal aastal kalavarude seisu üle ja vajadusel muudab püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal, sellest kirjutab regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.
Muutuvad haugi ja ahvena alammõõdud
Haugi alammõõt tõuseb 50 cm peale ehk sellest väiksemad kalad tuleb tagasi vette lasta. Alammõõtu tõstetakse seepärast, et varu on mitmes piirkonnas madalseisus (rannikumeri, Võrtsjärv) ning alammõõdu tõstmine kiirendab haugipopulatsiooni taastumist.
Kuna mitmes merepiirkonnas on madalseisus ka ahvenapopulatsioon, tõstetakse ahvena alammõõtu 19 sentimeetrilt 21-ni. Alammõõdu tõstmine aitab populatsioonidel taastuda ja võimaldab pea kõikidel kaladel enne püüki jõudmist vähemalt korra kudeda. Vt kalapüügieeskirja (KPE) lisa 3.
Päevalimiidid ja püügikeelud
Alates 1. jaanuarist on lubatud harrastuspüügil õngpüünistega püüda päevas kuni 15 säinast ja 20 vimba. Piirmäärad on seatud selliselt, et need kataks oma tarbeks püüdmise vajaduse. Teadushinnangu alusel on soovitatud seada vimma päevalimiidiks 10-15 kala. Vimmavaru olukord on hea, mis võimaldab pisut leebemaid reegleid, mistõttu on kehtestatud päevalimiidiks 20 kala. Säina puhul on päevalimiidiks seatud 15 kala, mis on sarnane latika ja ahvena päevalimiitidele. Vt KPE § 20 lg 7 punkte 6 ja 7
Vimma püügikeeld kehtib edaspidi 10. maist 20. juunini vaid peajõgedes (Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jõgi). Püügikeeld ei kehti lisajõgedes (nagu Sauga ja Reiu jõgi ning Kasari jõe lisajõed). Vt KPE § 53 lg 1 p 10.
Meritindi püügiaega pikendatakse Pärnu lahe ajutisel püügikeelualal viie päeva võrra. See tähendab, et meritinti võib sellel alal püüda kuni 5. maini. Vt KPE § 22 lg 3 p 1.
Kui varem oli angerja püügikeelust osa kalapüügieeskirjas ja osa ajutiste püügikitsenduste määruses, siis nüüd on see kõik kirjas kalapüügieeskirjas, mille järgi ei tohi angerjat püüda 1. septembrist kuni 31. märtsini. Vt KPE § 22 lg 4 p 5.
Piirangualade muutus
Täpsustusid suudmeala keelud. Enne kalale minekut tasub üle vaadata kalapüügieeskirja lisad 7, 8 ja 12. Eesti topograafia andmekogus (ETAK) muudeti 2022. a-l kaldajoone andmeid korralise ülevaatuse käigus. Vt KPE lisasid: lisa 7, lisa 8, lisa 12.
Täpsustus Hara lahe piiranguala, kus on kevadel kalapüük keelatud passiivpüünistega ja spinninguga. Tähtajaliselt on keelatud püüda Hara lahes lõuna pool punktide 59º5.595’N, 23º31.264’E ja 59º5.689’N, 23º32.547’E ühendusjoont. Vt KPE § 22 lg 3 p 12.
Laheotsa lahes lõuna pool punktide 59º16.581’N, 24º5.000’E ja 59º16.427’N, 24º5.296’E ühendusjoont on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini ja 15. augustist 30. novembrini. Tegemist on olemasolevate Karilepa oja ja Kloostri jõe suudmealade keelualade asendamisega. Vt KPE § 22 lg 3 p 15.”
Kihelkonna lahes on kalapüük keelatud punkte 58°23.744′N, 21°58.272′E ja 58°23.615′N, 21°58.855′E ühendavast mõttelisest sirgjoonest ida pool (Allika laht) ning punktist 58°23.678′N, 21°58.555′E 500 meetri raadiuse ulatuses osas, mis jääb nimetatud sirgjoonest väljapoole (lääne poole) 1. märtsist 31. maini. Vt KPE § 22 lg 3 p 16.
Peipsi järve suubuvale Koosa, Kalli ja Emajõele viiakse sisse aasta läbi kehtiv 250 m raadiusega keeluala nakke- ja lõkspüünistele. Muudatusega tagatakse kalade ränne jõgede ja järve vahel ning välditakse olukorda, kus suudmealad võib sisuliselt kalapüünistega sulgeda. Tegemist on oluliste rändekoridoridega eelkõige koha, latika ja tõugja jaoks. Kalade vaba liikumine on vajalik nii kudekaladele kui ka noorjärkudele. Vt KPE § 33 lg 3 p 4.
Võrtsjärvel asendatakse Pühaste oja suue ja Ainsaare põhjatipu keeluala uute koordinaatidega58º7.356’N, 26º3.596’E ja 58º7.321’N, 26º5.388’E. Kutseliste kalapüügivahendite püügikeeld Emajõe suudmes asendatakse nakke- ja lõkspüüniste püügikeeluga, keelu alt jäävad välja õngejadad. Vt KPE § 47 lg 1 p 1.
Nakkevõrkude ja lõkspüüniste kasutamine
Nakkevõrkudega püügil muutuvad kaaspüügi tingimused alamõõdulisele säinale. Nakkepüünistes silmasuurusega 70−76 mm ei ole alamõõdulise säina kaaspüük piiratud. Ülejäänud nakkepüünistes on alamõõdulise säina lubatud osakaal kaalu järgi kuni 15% kõikide mõõduliste kalaliikide kogusaagist. Vt KPE § 23 lg 4.
Võrtsjärvel muutub nakkevõrkude püügirežiim. Edaspidi on võimalik tegeleda jää alt püügiga kümne päeva võrra kauem ehk kuni 25. märtsini; seejuures peab haugi kaaspüük jääma 10% piiresse. Vt KPE § 47 lg 1 p 2 ja § 48 lg 1.
Kevadisel tuulehaugi püügil on edaspidi võimalik asetada mais ja juunis madalamas mereosas pinda nakkevõrke silmasuurusega 34−60 mm. Alates 2,5 m sügavusest võib asetada pinda 1,5 m kõrguseid nakkevõrke ja alates 3 m sügavusest 1,8 m nakkevõrke (praegu kehtiv tingimus). Vt KPE § 31 lg 5.
Kastmõrra definitsiooni täiendatakse, et võimaldada kastmõrrasaagi kaitsmist röövlindude ja -loomade kahjude eest võrgulinaga katmise näol. Definitsiooni lisatakse täiendus: „Loomastiku ja linnustiku ning kalasaagi kaitseks on lubatud pealt kasti katta mõrra- või noodalinaga osaliselt või täielikult. Kastmõrra nõudmine toimub pealt avatud pärast ehk kastist.“ Vt KPE § 7 lg 21.
Pärnu lahel on mõrrapüügis lubatud kasutada silmasuuruse vahemik 20−40 mm (v.a päras), mida võib kasutada meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini. Muudatuse eesmärk on reguleerida nn väikse silmasuurusega mõrdade kasutamist, et need oleksid mõeldud meritindi püügiks. Vt KPE § 27 lg 3 p 1.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
