Tartu Ülikooli teadlased alustasid tööd rahvusvahelises projektis, mille käigus arendatakse uudset tehnoloogiat keskkonnahoidliku plasti tootmiseks. Naftast toodetavale plastile alternatiivi leidmine on teadlaste jaoks üks 21. sajandi suurimaid ülesandeid.
Laialdaselt kasutatavad plastmaterjalid põhinevad suuresti fossiilsetel kütustel. See on kaasa toonud märkimisväärse keskkonnareostuse ja annab hoogu kliimamuutustele. Lisaks on plastpakendite ümbertöötamine tihtipeale keerukas, sest suur osa neist on valmistatud eri liiki plastide segust. See ühiskondlikult väga oluline probleem annab palju uurimisainest teadlastele üle kogu maailma.
Tartu Ülikooli juhitavas teadusprojektis BioStyrene, milles löövad kaasa ka Venemaa teadlased ja ettevõtted, töötatakse välja võimalused asendada plasti lähteainena laialdaselt kasutatav fossiilne stüreen puidu biomassist saadava toorainega.
Ühe lahendusena asendatakse osa fossiilset stüreeni puidus leiduva ligniiniga, millel on praegu vähe kasutusalasid. Teadustöö tulemusel avanevad ka puidutööstusele uued väljavaated leida kehvema kvaliteediga toorainele või jääkprodukt ligniinile rohkem rakendust.
“Puidu kasutamine uudsete materjalide tootmiseks vähendab märkimisväärselt tööstuse sõltuvust fossiilsest plastist,” ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares. “Seetõttu oleme teadustöös seadnud eesmärgiks, et lahendus oleks rakendatav ka suurtööstuses. Põhjaliku pädevuse tagamiseks oleme peale rahvusvaheliste teadlaste kaasanud ka kolm eraettevõtet.”
“Oleme jõudnud ka esimeste oluliste tulemusteni – tegime kindlaks, et stüreeni saab värvides edukalt asendada biomassist toodetava alternatiiviga,” sõnas Vares. “Seejuures võivad selliste biovärvide omadused olla praegustest värvidest isegi paremad.”