E-poodidest toidu tellimine on tänuväärt teenus, mis annab võimaluse tellida toitu vanaema juurde maale, grillipeoks suvilasse ja haiguse ajal koju. Iganädalaselt e-poest tellijatel koguneb koju aga hulk kile- ja paberkotte. Baun pakub sellele murele leevendust pandisüsteemil toimivate tekstiilist poekottidega.

Ettevõtmise taga seisab Ana Tilkson-Jaansalu, kelle südameasjaks on vähendada e-poodidest tellimisega tulenevat pakendiprügi. Tema ettevõte pakub ringkottide lahendust üle Eesti, mitte vaid suuremates linnades. Bauni peakontorgi asub Peipsiääre vallas.

Praegu saavad Selveri, Rimi ja Stockmanni kliendid valida omale toitu ja muud kaupa koju tellides, et tellimus tuleks Bauni tekstiilist kotiga. Samuti on kotid saadaval juba kuues Selveris ja Stockmanni toidupoes. Rendikoti hind on ka enamasti odavam kui paber- või kilekotil. Summale lisandub pant, mille klient saab oma pangakontole tagasi, kui skaneerib kotil olevat koodi ja tagastab koti kas kullerile, pakiautomaati või poe infoletti. Kuna eri poekettides liiguvad ringi täpselt samad kotid, võib ostja Selverist Bauni kottidega kauba koju tellida, aga tagastada need hoopis Stockmanni infoletti.

Keskkonnasõbralik valik on mugavam

Eestis ostetakse toidupoodidest igal aastal 35 miljonit ühekordset kile- ja paberkotti. Neist enamikku kasutatakse vaid ühe korra. Poes käimiseks on kõige mõistlikum variant võtta oma riidest kott poodi kaasa ja viia ostud sellega koju. Aga vahel ununeb kott koju või on ostulindil kaupa rohkem kui kotti mahub. E-poest tellimisel pole oma kotiga ostlemine üldse võimalik. Siin tulebki appi Baun.

Ühte Bauni kotti saab kasutada 150 korda ja iga kasutuse järel pestakse kott pesumajas puhtaks. Kott on valmistatud tugevast rPET kangast, mille valmistamiseks on kulunud 16 plastpudelit ja koti kangast saab ka hiljem ümbertöödelda. Lisaks mahutab tekstiilist kott rohkem kui harilik kile- või paberkott. Keskmiselt kulub ühe e-poe tellimuse pakkimisele 3-4 Bauni kotti.

“Inimestel on väga raske keskkonnasõbralik olla, kui alternatiive pole ja keegi neid ka ei paku. Linnast kaugemal elades on kulleriga toidupoest tellimine väga mõistlik – kuller toob kodukanti teistelegi kaupa ja nii jääb üks autosõit tegemata. Sellest on kasu nii keskkonnale kui rahakotile. Aga enne Bauni puudus kile- ja paberkottidele e-poodides alternatiiv. Nüüd on ka see olemas,” räägib Ana.

Negavatt andis tuule tiibadesse

“Idee Bauni loomiseks tuli mul aastaid tagasi, kui käisin poes ja unustasin enda poekoti koju. Mulle ei meeldinud kilekotte poest osta, aga muud ei jäänud üle. Kurtsin toona abikaasale, et selline pakendi kuhjumine ei meeldi mulle. Miks ei ole võimalik kotte laenutada või rentida? Lähen poodi, ostan pandimärgisega koti, viin koti poodi tagasi ja saan raha tagasi. Tundus nii lihtne idee, et miks keegi seda ära ei tee,” räägib Ana.

Koroonapandeemia alguses hakkas kile- ja paberkottide kuhjumine eriti häirima. “Elasin linnast väljas, lube polnud, seega tellisin kulleriga toitu koju. Poes käies ise veel kuhjad ühe kilekoti täis, aga kullerid toovad pooltühje kotte.” 2022. aasta veebruaris, kui Ana oli töölt lapsehoolduspuhkusel, saatis abikaasa talle Negavati roheideede konkursi lingi. Nii tekkiski mõte Bauni idee ise ellu viia. “Sel hetkel, kui oma idee Negavatti saatsin, oli mul ainult see paari aasta tagune mõte, ei mingit vinget prototüüpi ja läbimõeldud plaani.”

Esimene poekett, kes ideega kaasa tuli, oli Selver. “Läksin Selverisse nende sisendit kuulama, et mida ühel kaubandusketil on vaja, et sellist toodet ja teenust pakkuda. Ilmselgelt polnud ma esimene ega ainus, kes sellise ideega lagedale tuli, aga minu kasuks rääkis see, et ma ei läinud sinna müüma valmis toodet. Ma olin valmis oma ideed üles ehitama tulevasele koostööpartnerile sobivalt.”

Selveri tiim uskus ideesse, tuli kaasa ja oli nõus piloteerima. Ana tellis esimesed tekstiilist kotid ja Negavati finaaliks olid esimesed kliendid saanud rendikoti lahendust katsetada. See tõi Baunile Negavatil III koha ja rahalise preemia.

Tarkvaralahendus ja finantspool

Kuna pakendiringlus nõuab ka pandi tagasimaksmist ja pakendite teekonna jälgimist, on ringluskottide teenuse kõrvale kasvanud ka tarkvaralahendus. Tagastamisplatvorm on töös olnud pea poolteist aastat ja selle ajaga on tagastatud 12 000 pakendit, neist umbes 8000 on Bauni kotid.

Tagastamislahendust saavad kasutada ka teised ringluspakenditega turul olevad ettevõtted. Nii saab platvormi kaudu tagastada lisaks kottidele ka KIUD karpe ja ümbrikuid ning Pakoo pakendeid. Partneritele soovitakse pakkuda ka lisandväärtust – hetkel on arendamisel funktsioon, millega partner näeb platvormil andmeid ka oma toodete jalajälje kohta – mitu ühekordset toodet on jäänud tänu ringluspakendile kasutamata.

Mõtteviis “Mis seal ikka, proovime!”, on ettevõtmise mitmel korral päästnud. Näiteks esimene versioon tarkvaralahendusest pandi püsti sisuliselt üleöö, sest seda oli kohe vaja ja kellegi teise peale loota ei olnud. “Olen paari aasta jooksul näinud mitmeid ringluspakendeid pakkuvaid ettevõtteid, kes on tänaseks oma tegevuse lõpetanud, sest nad otsivad ideaalset lahendust, tagastusvõrgustikku, koostööpartnerit ja pakendit ning kulutavad sellele kogu oma energia. Kui üleliia mõõta ja mõelda, siis kaugele ei jõua,” nendib Ana.

Bauni suurimaks väljakutseks on praegu finantspool – kuidas panna jätkusuutlikult toimima ettevõte, mis toob raha sisse mahu pealt. “Kui rendikoti kõrval on valikus 30-sendine kilekott, siis me ei saa küsida oma toote kasutamise eest 10 eurot kord, eriti kui ostja vajab pakendamiseks mitut Bauni kotti. Kui me tahame, et Baun oleks kättesaadav igale tarbijale, siis ei tohi korraga väljakäidav summa olla liiga suur.”

“See on keskkonnale väga suur võit, kui me suudame asendada ja ära hoida 1000 kilekoti tootmise ja tarbimise, aga rahaliselt on see täna väärt 300 eurot. Ja see võtab väga palju tööd ja vaeva, et see 1000 kotti asendada.”

Soovitused alustavale ettevõtjale

Alustaval ettevõtjal on mõistlik kuulata, mida tulevased koostööpartnerid tahavad ja vajavad. “Väga oluline on olla paindlik ja valmis muutusteks. Kui jääda oma algsesse ideesse kinni, siis on väga väike tõenäosus, et see lahendus teistele sobib,” soovitab Ana. Et jätkusuutlikud lahendused jõuaksid kiiremini turule, võiksid suured ettevõtted teha koostööd häkatonide ja kiirenditega. “Lahenduste väljamõtlemiseks peame teadma, mis on murekohad. Väga raske on lahendada probleeme, kui sa ise tegelikult ei tea, mis seal taustal toimub.”

Head äriideed ja mõtted ei tule pingutades, vaid sel hetkel kui annad ajule puhkust. “Mina soovitaks võtta aega iseendale, sest tänapäeval on infot palju ja elutempo on nii kiire, et oma mõtetele ei jää muidu aega. Pingsalt mõeldes idee lihtsalt ei tule.” Oluline on ka iseennast usaldada, seda näiteks otsuste tegemisel: “Vahel võivad õpetused ja soovitused võtta hoogu maha seal, kus tegelikult pole vaja hoogu maha võtta. Enda tehtud vigadest on kõige parem õppida ja pealegi, vead saab ära parandada. Peab lihtsalt olema valmis kiirelt reageerima,” toob Ana lõpetuseks välja.

Artikli autor: Elise Teemus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus