Pandipakendi blogi

#ärarääma episood 8: miks alkovaba veini pudeli tagastamisel saab raha, aga alkoholiga veini pudeli eest mitte?

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba: "“Eesti on justkui väike labor olnud, kust ülejäänud riigid saavad pandisüsteemi teemal õppust võtta,”Foto: Erakogu

#ärarääma taskuhäälingu üheksandas episoodis tegime juttu Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karbaga. Teemaks oli seekord üle-eestiline joogipakendite pandisüsteem ning korduskasutatavad panditopsid ja -nõud. Vastuse said mitmed korduma kippuvad küsimused nagu: Mida täpsemalt pandimärgi all ringlusse saata saab? Miks alkoholivaba veini pudeli tagastamisel saab raha, alkoholiga veini pudeli eest aga mitte? Kui kaua kehtib taaratšekk ja kes vastutab, kui taaraautomaat tõrgub või ei tööta? Muuhulgas selgus, et eestlased on oma pandipakendisüsteemiga Euroopas ühed kogenumad ning pakendite tagastamisel ka tublilt esirinnas. 

Kapo Karba sõnutsi on Eestis olnud juba alates 2005. aastast võimalik pandimärgiga pakendeid tagastada ja oma kogemusega oleme selgelt esirinnas. Euroopas on täna vaid kümme riiki, kus sarnane süsteem toimib. “Eesti on justkui väike labor olnud, kust ülejäänud riigid saavad õppust võtta,” sõnab Karba ja lisab, et ilmselt on lähiaastatel lisandumas neid riike veelgi, kus pandipakendi ringlusse saatmise süsteem toimima hakkab.

Küsimusele, millal Eestis oleks võimalik veini ja muid kangema alkoholi pudeleid raha eest tagastada, vastas Karba, et see otsus võeti vastu aastal 2005. “Vaadati reaalselt, milliseid pudeleid ja purke kõige rohkem metsa all vedeleb ja millist taarat oleks vaja ringlusse suunata,” nendib Karba. Tema sõnutsi võeti tänavu suvel aga Eestis vastu seaduse muudatus, mis annab selleks võimaluse, et kui tootja on nõus koostööd tegema, saab pandimärk taarale ja nii on ka neid pudeleid võimalik automaatidesse tagastada. Töös on tehnoloogia, mis võimaldaks edaspidi ka näiteks tetrapakke pandimärgi all tagastada.

Eestlased on võrreldes Euroopaga joogipakendite tagastamises väga tublid. “Suurtes piirides võib öelda, et eestlased tagastavad üheksa pandipakendit kümnest,” nendib Karba. Mullu koguti kokku ja suunati ringlusesse rekordilised 200 miljonit 670 tuhat ühekordseks kasutamiseks mõeldud tagatisrahaga pakendit. 

Eesti Pandipakend on läbi aastate korraldanud mitmesuguseid kampaaniaid, et pakkuda lastele emotsioone ja anda võimalus kultuuri nautida. Koostöös heategevusfondiga “Aitan Lapsi” on tänu taaraautomaatide juures annetajatele kümne aastaga lasteni jõudnud üks protsent kogu tagastatava pandipakendi summast, mis teeb 1,3 miljonit eurot. 

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Tervet podcasti saad kuulata siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.