Suur suvi on kohale jõudnud ja piirangutevaba sündmustehooaeg käima läinud. Järjekordses #ärarääma episoodis käis külas Raimo Matvere, kes aitab korraldajaid sündmuste jätkusuutlikul planeerimisel nõu ja jõuga ning juhatab nad nn rohelisema teeotsa peale.

Hariduselt magistrikraadiga kommunikatsioonijuht Raimo Matvere oli 2018. aasta Maailmakoristuspäeva Eesti koristuse juht ning aasta hiljem laulu- ja tantsupeo jäätmevaldkonna koordinaator. Lisaks on ta osalenud tuumikmeeskonna liikmena kümnete festivalide ja suurürituste rohelisena korraldamisel, muuhulgas Tallinna ja Tartu tänavatoidufestivalide, Arvamusfestivali, Tartu 2024 kultuuripealinna ja järgmise aasta Tantsu- ja laulupeo korraldamisel. 

Raimo sõnutsi on seni olnud suurimaks väljakutseks laulupeo jätkusuutlikum korraldamine. “Keerukus seisnebki just sündmuse mahus ja suuruses, selles hoomamatus asjade, inimeste ja partnerite hulgas. Kolm aastat tagasi oli keskkonnahoidlikkus juba teemaks, kuid teenusepakkujad ja taristu olid veel vähem valmis kui täna,” ütleb ta ja lisab: “Tegemist oli aga väga hea testüritusega, et üldse aru saada, kust otsast seda teemat närima hakata ning järgmine laulu-ja tantsupidu juba palju keskkonnasäästlikumalt korraldada.”

Keskkonnapolitsei “hobi korras”

Raimo päevatöö on tegelikult E-Residentsuses, oma ettevõttes Acento tegutseb ta põhitöö kõrvalt. Keskkonnateemad on teda paelunud juba aastast 2012, mil temast sai Maailmakoristustpäeva (toona nimega Let’s Do It) vabatahtlik. “Kõlkusin seal tükk aega kommunikatsiooni – ja turundustiimi vabatahtlikuna projekte tehes. Kui aastal 2018 lõpetasin töö Telliskivi loomelinnakus, kutsus aktsiooni “Teeme ära” algataja Eva Truuverk mu punti,” meenutab Raimo keskkonnateemasse minekut.

Acento tiimi seobki sarnane taust ja kogemus ning kuna neile tundus, et Eestis on ürituste korraldamisel asjad käest ära ja keegi sellega ei tegele, jõutigi arusaamiseni, et keskkonnaalane nõustamine ja kommunikeerimine võib olla turunišš.

Kuidas prügi sorteerida, selles on küsimus

Raimo abi ei piirdu vaid planeerimise ja nn rohelisemale teele juhatamisega, ta paneb ise ka käed külge. Sageli kohtab ta üritustel inimeste teadmatust ja ignorantsust, alates sellest, kuhu millist prügi panna, kuni selleni, mida teha korduvkasutatavate nõudega.

“Laste ja noortega on väga lihtne, näitad ühele ära, kuhu panna järele jäänud supp ja kuhu kauss ning kõik järgmised 24 last teevad õigesti. Kuid siis on mingid sellised inimesed, kes saavad pahaseks ja ütlevad, et mind niigi aeti mingisse kindlasse ritta istuma, ma olen näljane ja nüüd siin öeldakse veel kuhu ma oma prügi pean viskama! Nagu sõjaväes, ütles üks proua mulle,” toob Raimo näite eelmise laulupeo söögitelgis juhtunust. Tema sõnul ongi võtmesõnaks tegelikult piisav eelkommunikatsioon.

Kuna järgmisel aastal jõustuvad mitmed direktiivid ja regulatsioonid, mis panevad korraldajad niikuinii fakti ette, et jäätmeid tuleb sorteerida ja ühekordseid plastnõusid enam kasutada ei saa, siis soovitab Raimo sel suvel roheliste sammudega pihta hakata.

Tema sõnutsi ei ole vaja korraga väga suurt muutust ette võtta, piisab kui liikuda samm-sammult, kuid iga sammuga edasi rohelisema poole. “Käes on viimane suvi, kus ka kõigil elukutselistel pandinõupõlguritel tasuks need ära proovida, sest varsti peavad nad nendega niikuinii toimetama hakkama,” soovitab Raimo.

Millest oma roheplaani üldse alustada, milliseid samme korraldaja ja ürituse külalisena planeerida ja ellu viia ning milline on maailma üks kõige keskkonnasõbralikum üritus, sellest saab kuulda täispikast podcastist.