RingKarbi asutaja Katarina Papp tõkete ületamisest: kokk kirus köögis, et karp on väike ja ma olen üldse üks nõme ökomutt 

Prügisorteerimise protsessi lähemalt uurides selgus Katarinale (vasakul), et sellest ei piisa, kui prügi õigesse prügikasti viskad, vaid tegelikult peitub võti hoopis tarbimise vähendamises. Nii tärkaski tal õega mõte - asutada RingKarp.Foto: RingKarp

#ärarääma taskuhäälingu saates käis külas korduvkasutatavate toidunõude ringlussüsteemi RingKarbi asutaja ja Ökopere blogi pidaja Katarina Papp, kellele keskkonnateemad on juba lapsest saati väga südamelähedased. Eemisel aastal saavutas ta oma naiskonnaga roheideede konkursil Negavatt teise koha.

Klassiõpetaja haridusega Katarina alustas Ökopere blogiga siis, kui väikeste lastega koju jäi ning keskkonnateemad tema jaoks veelgi võimendusid. Ökopere blogisse kirjutamine eeldas aga asjadega ise väga hästi kursis olemist ning seetõttu on Katarina keskkonna säästmisse puutuva endale põhjalikult selgeks teinud.

Prügisorteerimise protsessi lähemalt uurides selgus talle, et on mitmeid murekohti ja probleeme ning ei piisa vaid sellest, et viskan prügi õigesse prügikasti, vaid tegelikult peitub võti hoopis tarbimise vähendamises. Seeläbi jõudiski Katarina pakendivaba elustiilini.

Laisa toidutegijana restoranist toitu koju tellides avastas ta peagi, et seda polegi pakendivabalt nii lihtne teha. “Ma käisin küll restoranides tublilt oma karbiga, kuid tihti öeldi mulle seal, et me ei pane toitu sinu karpi, sest me ei tea, on see ikka piisavalt puhas. Või kirus kokk köögis, et karp on väike ja ma olen üldse üks nõme ökomutt jne,” kirjeldab Katarina keskkonnasõbraliku inimese teele kerkinud takistusi.

Siis hakkaski tal koos ema ja õega mõte veerema, et küll oleks tore, kui ei peaks iga kord meeles pidama, et karp tuleb kaasa võtta ning restoranist saaks toidu ilma prügi tekitamata kaasa võtta.

Veebruaris toimuv roheideedele hoogu andev Negavati konkurss tuli RingKarbile õigel ajal ja lükkas nende ettevõtmise aasta tagasi hooga käima. Asjaolu, et koroonapaneemia ajal asusid inimesed üha rohkem toitu kaasa tellima, oli samuti vesi RingKarbi veskile.

“Mul oli see toidunõude ringlussüsteemi idee juba kaks aastat tagasi peas ja oleks me kohe alustanud, oleks kõik covidi tuleku ajaks valmis olnud ja me ei oleks pidanud rapsima,” nendib Katarina, kui meenutab, et päev enne RingKarbi käivitamist polnud nõud Šveitsist veel kohalegi jõudnud.
Kuidas kriitiline olukord lahenes, kellele Ringkarp üleüldse mõeldud on, miks nõude pandiraha on 10 eurot ning kuidas Ringkarbil Negavati konkursil kokkuvõttes läks – neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse siis, kui kuulad podcasti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.