Eestis toimub igal aastal ligikaudu 600 avalikku üritust, kus tekitatakse ühekordsete topside kasutamisega 68 tonni prügi. Kui lisada sinna juurde ka nõud ja söögiriistad, on kogused veelgi ahhetamapanevamad. Probleemi hirmuäratavate numbrite taga on alati tunnistatud. Püüdlused sellele lahendust leida ei ole olnud kuigi tulemusrikkad. Nüüd näib, et ohjad on lõpuks enda kätte haaranud Panditops. 

Mõned aastad tagasi Eesti Pandipakendi käe all ilmavalgust näinud Panditopsist on praeguseks välja kasvanud Eesti suurim korduskasutatavate rendinõude teenus. Loodud süsteemi on hästi vastu võtnud nii sündmuste korraldajad kui ka külastajad. Usutavasti räägivad numbrid enda eest – ära on suudetud hoida koguni 400 000 ühekordse taldriku, kausi ja topsi kasutamine ning prügiks muutumine.

Küllap tundus meile kõigile omal ajal üksjagu võõras mõte sellest, kui peaks hakkama poes vett, mahla või teisi jooke ostes pakendi eest panti maksma. Enne tagatisraha süsteemi loomist 2005. aastal puudus mitte keskkonnasõbralikult mõtleva tarbija jaoks plast- ja metallpakendil väärtus. Arusaadavalt nappis sellega koos motivatsiooni pakendi taaskasutusse toomiseks.

Ajas on pandiraha kasutamine Eesti tarbijate käitumisharjumusi selgelt muutnud – praegu jõuab kümnest müüdud pandipakendist ringlusse koguni üheksa. Just see 17 aasta pikkune kogemus andis Eesti Pandipakendile kindlustunde, et samasuguse loogika kasutamine toimib ka topside ja nõude puhul. Ühekordsete plastnõude probleem, millega on pidanud ürituste korraldajad ja külastajad pikalt silmitsi seisma, on loodetavasti viimaks vaikselt unustuste hõlma vajumas.

Kuidas Panditops toimib? 

Eesti Pandipakendi loodud süsteemi kasuks räägib ennekõike selle kasutuslihtsus – seda nii tarbija kui ka korraldaja vaates. Põhimõte pandisüsteemi taga on nimelt imelihtne. Nii nagu mis

tahes teiste pandipakenditega, lisatakse külastajale väljastatud nõudele tagatisraha, mille saab ta hiljem nõusid tagastades ka täies ulatuses tagasi. Seejärel peseb Eesti Pandipakend kasutatud nõud puhtaks ja korduskasutab neid järgmistel üritustel.

Nii mõnelgi võib tekkida küsimus –iseäranis viimaste aastate valguses –,kas ja kui hügieeniline selline teenus on. Eesti Pandipakend on sellele mõeldes pannud eriliselt rõhku pandinõude puhastamisele. “Kõik meie korduskasutatavad nõud pestakse spetsiaalses tunnelpesumasinas, kus kasutame professionaalsetele nõudepesumasinatele sobivaid pesu- ja loputusvahendeid vastavalt veetüübile. Meie masin peseb kõiki pandinõusid 82-kraadise veega ja kuivatab seejärel 94-kraadise õhuvooluga,” selgitab Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke puhastusprotsessi, millele järgneb pestud topside luminomeetriga testimine.

“Ikka selleks, et nii meie kui ka sina saaksid pandinõude puhtuses kindel olla.” Pärast seda, kui pandinõud on korralikult puhtaks pestud, pannakse need kohe spetsiaalsetesse kastidesse. Hoolega suletud kastid viiakse selleks ettenähtud laoruumi, kus need jäävad juba suure huviga ootama kutset järgmisele toredale suurüritusele.

Kümnest üritusel kasutusse läinud panditopsist jõuab tagasi rohkem kui üheksa, isegi peaaegu kümme. Nimelt jääb kõigist kasutatud nõudest tagastamata ainult 4 protsenti.

Parim prügi on see, mida pole tekkinud

Kõik Panditopsi nõud on valmistatud Euroopa Liidus ja peamiselt polüpropüleenist. Tänu sellele on need vastupidavad, ohutud kasutamiseks kõiksuguste (sh kuumtöödeldud) toiduainetega, taluvad kuni 100-kraadist kuumust ning ei karda pesumasinat ega mikrolaineahju. Pole siis imestada, et nõud peavad vastu 100 kasutuskorda, mõned neist lausa 500 korda.

Mis kõige olulisem – rohkete kasutuskordade tõttu oma kaubandusliku välimuse minetanud nõud ei lähe äraviskamisele, vaid need suunatakse tagasi ringlusse, kus nendest valmistatakse juba uus samaväärne toode. Prügi sorteerimine on küll hea, kuid parim prügi on mõistagi see, mida pole kunagi tekkinud. Enam pole aega oodata. Tee säästvam otsus juba täna!