Pandipakendi blogi

Vaade ajalukku: kuidas on Eesti pandisüsteemist saanud eeskuju paljudele Euroopa riikidele?

Eesti Pandipakendi külalistele tutvustatakse plastpudeli registreerimise protsessi pandisüsteemis.Foto: Eesti Pandipakend

Iirimaal maksis tootja tagasi toodud soodavee pudeli eest esimest korda 1799. aastal ning Rootsis kehtestati pudelite hoiustamise ja ringlusse võtmise standardne süsteem aastal 1884.

Joogipakendite pandisüsteemiga, nagu meie seda tänapäeval taaskasutussüsteemina tunneme, alustati Rootsis siiski märksa hiljem – 1984. aastal. Kohalike joogitootjate ja kaupmeeste loodud Returpack alustas esialgu ainult plekkpurkide vastu võtmist, kümme aastat hiljem liideti süsteemiga ka plastpudelid.

Eestis võib pandisüsteemi alguseks pidada piimaringe ja eeskujuks, kellelt siinse süsteemiga alustamisel õpiti, just naaberriiki Rootsit.

Meile harjumuspärane on teistele innovatsioon

Tõenäoliselt võis Eestis pandisüsteemi sarnane joogipakendite ringlus alguse saada lahtise piima müügist, kus kord tühjaks saanud pudelid vahetati uute vastu. Praegu reguleerib pandisüsteemi olemust riik, olles loonud tagatisrahaga klaas- ja plastpudelite ning plekkpurkide kogumiseks õigusliku keskkonna.

Eesti Pandipakend tegutsebki Keskkonnaministeeriumi akrediteeringu alusel, ent selle on loonud joogitootjad ja kaupmehed, kes on ühtlasi ka valdkonna liitude kaudu taaskasutusorganisatsiooni omanikud.

Igas riigis on süsteemid pakendite kokku kogumiseks erinevad – mõnes kohas kasutatakse ainult konteinerkogumissüsteemi, teises kohtkogumist materjalide liikide kaupa. Meil on paralleelselt konteinerite ja kollase pakendikoti teenusega kasutusel kaupluste juures paiknevad taaratagastuspunktid.

Sarnaselt Eestile on Euroopas pandisüsteemi abil joogipakendeid kogumas veel ainult üheksa riiki ehk meile harjumuspärane lahendus tähendab teistele jätkuvalt uutmoodi tegemist, mida ikka ja jälle riiklike delegatsioonide tasemel siia vaatama sõidetakse.

Iga plastist, metallist või klaasist joogipakend on taaskasutatav

Aastaid tagasi oli Eestis võimalik viia klaaspakendid taarapunkti või lihtsalt minema visata. Suur osa kasutatud plast- ja metalltaarast jäeti aga lihtsalt metsa alla, sest koguti ainult klaaspakendeid, plast- ja metallpurgil puudus mittekeskkonnasõbralikult käituva tarbija jaoks väärtus.

Alates 2005. aastast, mil Eestis loodi pandisüsteem, on Eesti Pandipakend kokku kogunud ja taaskasutatud üle 4 miljardit pandiga joogipakendi. Halvemal juhul võinuks need pakendid vedeleda metsa all, mererandades või prügimäel. Ent iga plastist, metallist või klaasist joogipakendit on võimalik uuesti kasutada selle asemel, et uusi pakendeid toota.

Kaupluse taaratagastuspunkti toodud pandipakend on puhas, kõrge kvaliteediga ja seega 100% taaskasutatav materjal, samal ajal kui läbisegi ja koos prügiga kogutud pakendite taaskasutamise võimalused nii head pole.

Joogipakendite pandisüsteemi abil on Eestis 15 aastaga saavutatud tulemus, kus kümnest siin müüdud pudelist või plekkpurgist üheksa jõuab tagasi ümbertöötlemisse. See on näitaja, mille poolest võiksime pidada end Põhjamaaks, sest on võrreldav Soome, Rootsi, Norra ja Taani pandisüsteemides saavutatuga.

Pandipakendisüsteemi loodi kaupmeeste ja tootjate koostöös

Eesti Pandipakend on pandipakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon, mille missiooniks on keskkonnasäästlikult läbipaistva ja kvaliteetse teenuse pakkumine kõigile oma partneritele ning tarbija rahulolu tagamine. Tegemist on tootjavastutusorganisatsiooniga, mis haldab ja korraldab üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist.

Eesti pandisüsteemiga on liidetud 381 pakendiettevõtjat, 1260 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning ligi 450 Horeca (hotellid, restoranid, catering jms) sektori korjekohta.

Eesti eeskujul juurutatakse pandipakendite taaskasutussüsteeme teisteski riikides

Viimastel aastatel on meie pandisüsteemi edulooga tutvumas käinud mitmekümne erineva riigi delegatsioonid, kes soovivad Eesti eeskujul oma kodumaal sarnast süsteemi rakendada. Eestile on suur kompliment kui riigid, nagu Malta, Kosovo, Gruusia, Sloveenia, aga ka Šotimaa, Inglismaa, Jaapan ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariik ning Lõuna-Korea tulevad Eesti kogemusest õppima.

Näiteks Leedus 2016. aastal käivitunud pandipakendisüsteem võeti kasutusele suuresti Eesti kogemusi silmas pidades. Ka Läti on hakanud liikuma oma tagatisrahasüsteemi loomise poole, lootes selle kasutusele võtta aastal 2022 ning sellegi protsessi juures saab eestlastel olema oluline roll.

Eesti pandipakendi süsteemi ajalooga saad lähemalt tutvuda siin.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.