Käes on aeg, kus sõstrad-tikrid põõsastes ning tomatid-kurgid kasvuhoonetes on küpsed ning õunad järgemööda valmimas. Võib aga juhtuda, et korjad kausid-potid head-paremat täis, kuid nii suurte koguste kohe sööjaid jääb väheks. Seega on hea teada, kuidas aiasaadusi vanaema kombel hoidistada. 

Pea meeles, et hea ja kaua säiliva hoidise saab vaid värsketest marjadest, puu- ja aedviljadest. Seega, kui sul on mõttes valmistada hoidiseid, tuleb sellega alustada õige pea pärast marjade-kurkide korjamist. 

Hoidised võid teha klassikaliste retseptide järgi, kuid võid neisse lisada ka enda maitse järgi uusi komponente. Näiteks on praegu populaarne panna veidike tšillit nii magusatesse kui soolastesse hoidistesse – see annab maitsele mõnusat särtsu juurde. 

Selleks, et hoidised hästi säiliks, peab kõik marjad, köögi- või puuviljad korralikult ette valmistama: need pesema ja puhastama. Sama kehtib purkide kohta. 

Parema säilimise tagamiseks pannakse ka soolastesse hoidistesse suhkrut, samal ajal pehmendab suhkur ka soola ja äädika maitset. 

Kui valmistad toormoosi ning säilitad seda sügavkülmas, võid suhkrut vähem panna. Kusjuures võid valge suhkru asemel kasutada hoopis pruuni roosuhkrut – kuna seda on töödeldud vähem kui valget suhkrut, on see tervisesõbralikum. 

Hoidist keetes võiks temperatuur jääda keemistemperatuuri ehk 100 °C juurde. Kui temperatuur on kõrgem või kui keedad hoidist liiga kaua, siis hakkab marjades sisalduva C-vitamiini hulk vähenema. 

Keetmise ajal tuleb eemaldada kogu moosi pinnale tekkiv vaht – kui vaht jääb hoidise sisse, siis rikneb see kiiremini.

Enne kui hakkad hoidiseid purkidesse panema, tuleks neid kuumutada, ning veendu veel kord, et need oleksid puhtad. Mõistlikum on säilitada hoidiseid väiksemates purkides, et kui hoidise avad, jõuaksid selle ühe korraga ära tarbida. Kui oled purgi juba avanud, siis rikneb hoidis ka külmkapis üsna kiiresti. 

Nüüd on aeg põõsaste kallale ja kasvuhoonesse minna, marjad ning aedviljad ära korjata, mõned värskelt suhu pista või mistahes roas ära kasutada. Ülejäänud talletada aga talvekuudeks, et ka siis vitamiinivarud käepärast võtta oleks.