Suvisel ajal armastavad inimesed jääkohvi, mida juuakse vahel kui karastusjooki. Kuigi kohvil on mitmeid häid omadusi, ei tohiks sellega liiale minna ning tuleb ka teada, millistel juhtudel kohv sinu tervisele kasu ei too. Neil teemadel räägib Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu.
Kuidas kohv keha mõjutab?
Merisalu ütleb, et inimestena oleme kõik väga erinevad, kaasa arvatud selle koha pealt, kuidas kofeiin meie keha mõjutab. “Osadel inimestel võib kohvi joomine tekitada näiteks ärevust ja kõhulahtisust – sellisel juhul ei ole hea kohvi tarvitamist jätkata.”
Päevane maksimaalne kofeiini kogus on soovituslikult 400 mg – see on näiteks viis espresso’t, viis 250-milliliitrist (väikest purki) energiajooki või 4,5 tassi filterkohvi.
Merisalu paneb inimestele südamele, et nad ei asendaks päris söögikordi kohvijookidega. Vahel võib kohvi juues tekkida petlik tunne, et kõht on täis ja nii jääb organismile vajalik söök söömata ning eluks vajalikud toitained kätte saamata.
Jälgi kohviubade kvaliteeti
Kohvijoojal tasuks jälgida ka kohviubade kvaliteeti. Näiteks on sage probleem kohviubade hallitus – kui inimesel esineb autoimmuunhaigus või tahab ta lihtsalt enda eest paremini hoolitseda, siis tuleb osta ja juua kohvi, mis on hallitusvaba.
“Täna on brände, kes kohviubasid hallituse koha pealt oma laboris analüüsivad, et tagada puhas ja hallitusvaba toode,” toob Merisalu välja.
Samuti on kasulik teada, et kui kohvioad ei ole oskuslikult röstitud, võivad need sisaldada kantserogeenseid ühendeid.
Tahad panustada jätkusuutlikku eluviisi?
Teada tõsiasi on ka see, et kohvipuu on üks enim taimekaitsevahendeid saav taim maailmas – neid pritsitakse sünteetiliste väetistega, pestitsiidide, herbitsiidide ja fungitsiididega ning need võivad jõuda sinu kohvitassi. Need mürgid mõjutavad meie loodust, leides tee põhjavette ning sealtkaudu lõpuks meie joogivette.
“Kui see teeb sulle muret, siis soovitan juua kohvi, mis on pärit mahepõllumajandusest, või kohvi joomist üldse vältida,” ütleb Merisalu.
Tänaseks on Merisalu sõnul selge, et inimeste kohvilembus ja -sõltuvus on aina kasvamas. Tänu rahvastiku kasvule suureneb ka nõudlus kohvi järele, mistõttu võetakse kohvifarmide rajamiseks maha looduslikke vihmametsasid, samuti tarvitavad kohvifarmid ohtralt vett, et meile kohviubasid toota.
Mis on head alternatiivid?
Õnneks on kohvile pakkuda häid alternatiive. Merisalu toob välja rohelise ja musta tee – needki sisaldavad kofeiini, aga neis leidub ka aminohapet L-teaniini, mis aitab ärevust ja stressi hoopis maandada. Teine hea variant on asendada igapäevane kohvi joomine näiteks matcha või mate teega – mõlemad sisaldavad palju antioksüdante, aga samal ajal ergutavad ka närvisüsteemi.
Samas on hommikune ergutus kättesaadav ka ilma jookideta – kui väldid hommikul esimese tunni jooksul nutitelefoni ja arvutit ning lähed õue päevavalguse kätte. Samuti mõjub ergutavalt hommikuvõimlemine, jooks, jooga või lühike jõutrenn, mis pulsi korraks üles viib.
Toitumisterapeudina toob Merisalu välja, et igapäevane kohvi tarvitamine ei ole hea mõte, kui esineb järgmisi probleeme:
– ärritunud soole sündroom, kõhulahtisus, düsbioos ehk soolestiku mikrobioomi tasakaalutus;
– kui on soov rasestuda (kehtib nii meeste kui naiste puhul);
– probleemid hormoonidega;
– PMS-sündroom ja eriti vererohked menstruatsioonid;
– kui tarvitad rasestumisvastaseid pille;
– probleemid unega, depressioon või läbipõlemistunnused;
– toitainete puudujäägid kehas – regulaarne suur kohvi joomine ei lase kehal puudujääke likvideerida ega efektiivselt toidulisandeid omastada.
“Parim aeg kohvi joomiseks on pärast hommikusööki või pärast lõunasööki. Tuleks teada, et naistele mõjub kohvi joomine tühja kõhu peale halvemini kui meestele, sest tõstab kortisooli, mis on tuntud ka kui stressihormoon. Kortisool on aine, mis tekitab “võitle või põgene” seisundi. Seega, kui tunned ennast stressis olevat, siis teeb kohvi joomine olukorra ainult hullemaks,” ütleb Merisalu.
