Targa tarbija blogi

Rimi tegevjuht: mingi osa kaupa jõuab paraku ikka prügikasti, kuid kuidas kogust vähendada, tuleks mõelda kõigil

Rimi tegevjuht Vaido PadumäeFoto: Rimi Eesti

Uuringute kohaselt jõuab kõige enam toitu prügikasti just kodusest majapidamisest – täpsemalt 48% kogu äravisatavast toidust. Inimese kohta teeb see 67 kg aastas. Prügikasti jõuab 97 miljoni väärtuses toidukraami. Järgmisel kohal on hulgi- ja jaekauplused ning toitlustusasutused. Kusjuures prügikastist päästa õnnestub hinnanguliselt vaid kuni 20% sellest toidukogusest. Päris täpne ülevaade äravisatud ja annetatud toidu koguste kohta puudub.

Augustis Paides toimunud arvamusfestivalil arutletigi muude teemade seas ka selle üle, kuidas oleks võimalik rohkem toitu prügikasti sattumisest päästa. Vestlusringis osalejate hulgas oli inimesi mitmelt elualalt. 

Toidupäästja Mari-Liis Viirsalu ütles, et prügi hulka jõudvast toidust on kuni 50% kergesti riknevad puu ja juurviljad. Ta tõi näite: “Eile päästsime ühest hulgilaost pool tonni tomateid. Eestimaal on tomatid valmis saanud, kuid kahjuks ei tähenda see seda, et välismaalt selle võrra vähem tomateid sisse ostetaks. Ja nii need imporditud köögiviljad prügikasti oleksidki jõudnud.” 

Rimi tegevjuht Vaido Padumäe märkis, et see, mida ja kui palju ostjad ostavad, on kaupmehele üks tõsine väljakutse.“Selles hulgilaos, kus need tomatid päästeti, läkski ilmselt tarneahelas midagi nihu, keegi pole ette näinud seda, kui palju vähem välismaiseid tomateid Eesti tomatisaagi valmimise ajal ostetakse,” selgitas ta probleemi.

Rimis püütakse kindlasti sellega arvestada, et suvisel ajal on välismaise puu- ja köögivilja müügid kohaliku ja koduse toodangu arvelt väiksemad. 

Liiga külluslik valik

Tema sõnutsi peitub lahenduse võti selles, et pikkade tarneahelate käigus peaks suutma ennustada turu nõudlust õigesti. Tänapäeva elu pakub väga palju valikuid. “Meie elu läheb järjest paremaks ja valikuid on palju. Kui inimene oleks nagu talupoeg sada aastat tagasi, kes sõi vaid piima, leiba ja liha, oleks ennustamine palju lihtsam,” nendib Padumäe. 

Mingi osa kaupa jõuab paraku ikka prügikasti, kuid kuidas seda kogust vähendada, tuleks mõelda kõigil – nii põllumehel, tootjal, kauplejal ning kindlasti ka tarbijal kodus. 

Rimis käib toidu päästmine nii – kui nähakse, et kaupa kipub “üle jääma”, alandatakse esmalt hinda. Kui aga juba viimane “parem enne” või “kõlblik kuni” kätte jõuab, võetakse ühendust Toidupangaga, et siiski toidule veel võimalus anda. Rimi on Eesti kaubanduskettide hulgas toidu annetamise poolest esirinnas. Eelmisel aastal anti Toidupangale 800 tuhat kg toitu. Rimi on ka ainus kett, kes on ausalt välja öelnud, kui palju toitu neil siiski prügi hulka jõuab.

Maaeluminister Urmas Kruuse arvates on põhiline küsimus inimeste mõttemaailma muutmises.

“Toidu tarneahela kõik lülid on ju rakendatud tarbija teenistusse. Ma sooviksin, et toodetaks vähem toitu, et see ei läheks raisku ja tarbija võtaks samuti vastutuse. Tootja, kaupmees ja tarbija peavad selles osas koostööd tegema,” selgitas ta.

Ka Foodsharing Tartu eestvedaja Kasper Kepsi arvates on inimeste mentaliteeti vaja muuta: “Kui sa lähed õhtul kell üheksa poodi ja letid on tühjad, siis mis sa mõtled? Tegelikult on ju hästi, sest kõik on ära tarbitud.” Paraku mõtlevad inimesed hoopis, et letid on tühjad – järelikult on vilets pood. Keps käis välja mõtte, et ehk tuleks riiklikult kehtestada seadus, et nt kell üheksa õhtul alandatakse riknevate kaupade hindu kõikides toidupoodides ühtemoodi.

Vaido Padumäe seda ette ei kujuta: “Neid aegu, kus lusikale oli hind sisse trükitud ja riik hinna kehtestas, küll tagasi ei taha. Tõsi on aga see, et mida parem on elujärg, seda suurem on inimeste külluse ootus ja seda rohkem ka laristatakse.”

Rimi katsetas hiljuti koos start-upiga veebikeskonda, kuhu saab kodus külmkapis olevad toiduained kirja panna ning sealt siis toiduvalmistamiseks ideid ammutada. Nii kauplustes kui ka kodudes võikski rohkem mõelda nö olemasoleva toidu raames ja suunata need kohe riknevad toiduained millegi maitsva valmistamisse. Ühtlasi käis Padumäe välja kaks konkreetset ettepanekut, kuidas kauplused saaksid paremini toitu päästa. 

Esiteks tegi ta ettepaneku, et seadusesse tuleks selge sõnaga kirja panna – annetatava toidu pealt ei peaks kauplused tulumaksu maksma ning nendele kauplustele, kes toitu annetavad, võiksid kehtida maksusoodustused.

Teisena tõi ta välja, et Rimi on juba mõnda aega praktiseerinud külmutatud toidu Toidupanka annetamist. Toidu külmutamine nõuab küll kaupluselt teatud pingutust ja ettevalmistust, kuid annab riknevale toidule paar kuud lisaaega. Ühe päevaga pole lihtsalt võimalik abivajajani jõuda. Padumäe sõnul on vastav luba küll värskelt loodud, kuid hetkel ootab Rimi nö piloteerimiseks juba vähemalt viimased neli kuud ametnikelt täpsustusi ja kinnitust loodud juhistele.

Inimeste silmad tuleb avada

Toidupäästjad soovivad riigilt ja kaupmeestelt aktiivsemat koostööd. Mari-Liis Viirsalu sõnutsi pole toidupäästjate eesmärk niivõrd puudust kannatavatele inimestele toidu jagamine, vaid laiemalt toidu raiskamise vähendamine inimeste teadlikkuse tõstmise läbi. 

Ta ootakski riigilt rohkem inimesi harivaid kampaaniaid meedias, tuues näite kuidas ETV-s näidatud pea olematu eelarvega tehtud Anna Hintsi film “Homme saabub paradiis” avas paljude inimeste silmad ning pani neid toidu päästmise peale mõtlema. Üksikute kogukondade hääl lihtsalt ei jõua aga laiema publikuni ning siinkohal peaksi riik õla alla panema.

Miks siis üldse visatakse toitu ära? Kas põhjuseks on liiga madalad prügiveo hinnad? Mida teha, et toidu päästmise protsessid hakkaksid kiiremini liikuma? Kuidas ikkagi saada riigi esindajad, kaupmehed ja toidupäästjad ühise laua taha ning ühele meelele? Mismoodi inimeste mentaliteeti kiiremini muuta? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele arutelul häid vastuseid ei leitudki.

Ühel meelel oldi aga selles, et Eestis on prügisse sattuva toidu kogus kasvutrendis ning selle probleemiga tuleb kiiremas korras tegeleda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.