Toitumisnõustaja Katri Merisalu räägib, miks tasub süüa kõrvitsat 

Ära ei tohiks unustada ka kõrvitsaseemneid – need on suurepärane valguallikas.Foto: Shutterstock

Täna tähistatakse halloween’i ning sel puhul loob nii mitmeski kodus meeleolu suur oranž vili – kõrvits. Peale ilmeka dekoratsiooni on kõrvits ka väga kasulik, toitev ja maitsev kohalik toiduaine. Rääkisime Rimi toitumisnõustaja Katri Merisaluga, miks tasub kõrvitsat süüa ja mida head see sisaldab. 

Odav, toitev ja vitamiinirikas

“Ennekõike tahaks välja tuua selle, et kõrvits on hooajaline vili – eestimaine kõrvits on praegu hästi kättesaadav. Seetõttu, et ta on hooajaline, on ta ka odav,” ütleb Merisalu. Hinna ja kvaliteedi suhe on suurepäraselt paigas, sest kõrvits sisaldab väga palju toitaineid. 

Kõrvitsale annab oranži värvi beetakaroteen, mis muutub meie organismis A-vitamiiniks. Seda leidubki eelkõige kollastes ja oranžides viljades, nagu porgand või bataat. Kõrvits on aga bataadist palju taskukohasem ning suurest viljast saab mitu söögikorda terve pere. 

Kõrvitsas sisalduval beetakaroteenil on mitu kasulikku omadust, muuhulgas aitab see ennetada eesnäärme- ja kopsuvähki, tagada organismi viljakusvõimet, hoida silmanägemist ning vältida haigestumist astmasse ja südamehaigustesse. Söögi valmistamisel on beetakaroteeni eripära see, et ta vajab enda kõrvale veidi rasva – ilma rasvata ei omasta keha seda vitamiini kuigi hästi. Lisaks on kõrvitsas C- ja E-vitamiini ning kiudaineid ja kaaliumit. 

Ära ei tohiks unustada ka kõrvitsaseemneid – need on suurepärane valguallikas. Seemned võib näiteks ahjus ära röstida ning ongi üks tervislik ja odav peotäis kiudaineid ja valku olemas. Rahvameditsiinis kasutati kõrvitsaseemneid ka organismist parasiitide väljaajamiseks – seda tänu seemne ümber olevale kilele. 

Kuna kõrvits sisaldab palju kasulikke aineid ning vähe kaloreid, siis on see väga hea toiduaine kaalu langetamiseks. Kõrvitsat süües püsib kõht täis kaua, sest kõrvits sisaldab väärt kiudaineid, mis toetavad meie seedimist. Seeläbi panustab kõrvitsa söömine ka meie immuunsüsteemi vastupanuvõime tugevusse – see on eriti oluline nüüd külmal ajal, kui liigub palju viirushaigusi.

Kõrvitsast saab teha nii magusaid kui soolaseid roogasid: küpsetada kõrvitsapirukat, keeta püreesuppi, kasutada seda smuuti koostisainena, teha jõululauale magusat kõrvitsasalatit või panna kõrvits lihtsalt koos teiste juurviljade ja lihaga ahju. Retseptivalik on lai. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.