Eelmisel nädalal toimunud kliimaseaduse tutvustamisel pälvis kohaliku puidu keemiline väärindamine suurt tähelepanu. Näib, et nii riigiametnikud, teadlased kui ka tavakodanikud leiavad selle tootmissuuna arendamises palju kasulikku. Vaatame sellele üksmeelele sügavamalt otsa.

Igal tootmisel, isegi kõige kaasaegsemal, on keskkonnamõjud. Tarbijad dikteerivad nõudlust ja tootjate roll on pakkuda keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Tänapäevasel biotootmisel on pakkuda lahendusi, et asendada fossiilseid tooteid. Hea näide on puidu keemiline töötlemine, mille potentsiaal on Eestis jätkuvalt kasutamata, kirjutab VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid.

Eesti on üles ehitanud tipptasemel puiduklastri, kuid keemiliselt väärindamiseks sobivat paberipuitu ja saetööstuse haket ekspordime jätkuvalt riigist välja. Meie toorainest luuakse kõrgemat lisandväärtust piiri taga. Seal tehakse kõrge lisandväärtusega tooteid, luuakse hästi tasustatud töökohti ja täiendavat maksutulu. Seejärel ostame lõpptoodet kõrge hinnaga tagasi sisse ja tekitame igas etapis põhjendamatut süsinikuheidet. Kirjeldatud mudeli jätkusuutlikkuse või mõistlikkuse üle saab igaüks ise otsustada ja pole üllatav, et ka keskkonnaaktivistid on sellele tähelepanu juhtinud.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun