Eesti astub samme tekstiili- ja toidujäätmete vähendamiseks

Foto: Shutterstock

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ettepaneku suurendada EL raamdirektiivis tekstiilitööstuse vastutust, et vähendada tekstiilijäätmete hulka ning nende negatiivset keskkonnamõju. Samuti toetati toidujäätmete tekke vähendamiseks konkreetsemate eesmärkide seadmist.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul aitavad muudatused säästa loodusvarasid ja tõsta Eesti konkurentesivõimet. „Eestis tekib igal aastal umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, mis on 17 kg inimese kohta. Praegu kogutakse neist liigiti ainult 22%, et neid korduskasutada või ringlusse võtta. Ülejäänud jäätmed põletatakse, viiakse prügilatesse või saadetakse arengumaadesse. Tekstiilitööstuse reguleerimine pakub ettevõtetele uusi ärivõimalusi ja inimestele kvaliteetsemaid, pikema elueaga tooteid,“ sõnas kliimaminister.

Jäätmete raamdirektiivi muudatusega soovitakse kehtestada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides tekstiilitoodete jaoks kohustuslikud ja ühtsed tootjavastutuse süsteemid. See tähendab, et tootjad peavad edaspidi kandma tekstiilijäätmete käitlemise kulud. Eesmärk on neid suunata tootma vähem ja kvaliteetsemalt ning pakkuda ostjale nii parandamise kui hooldamise võimalusi. Eesti teeb omalt poolt ettepaneku täiendada algatust toodete osas, mis jõuavad ELi läbi e-kaubanduse ning lisaks ettepaneku koondada tekstiilitootjate info ühtsetel alustel registrisse, et andmed oleksid võrreldavad.

Meetmete rakendamisel väheneb tekstiilijäätmete hulk hinnanguliselt 10% aastas, vähendades keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heidet Euroopas umbes 3,9 miljoni tonni võrra ning tugevdades „saastaja maksab“ põhimõtet.

“Pole saladus, et tekstiilide, eriti tarbijajärgse tekstiili käitlemise võimekus on Euroopas tervikuna madal. Sellesama probleemiga seisame silmitsi ka meie, sest hiljemalt 2025. aastal tuleb ka tekstiilijäätmeid kõikjal Eestis eraldi koguda. Tekstiili viimine tootjavastutussüsteemi aitab luua süsteemis korda ja toob juurde raha, et töötada välja tekstiilijäätmete kogumiseks ja käitlemiseks vajalikud lahendused,” sõnas Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Tekstiilijäätmete kõrval on suureks probleemiks ka toidujäätmed. Eestis tekib aastas umbes 167 000 tonni toidujäätmeid, mis teeb 127 kg inimese kohta. Kusjuures 2020. aastal oli kodudes tekkivate toidujäätmete osakaal suurim ehk 48% kõikidest toidujäätmetest. Kogu toidutarneahela toidukao majanduslik kahju on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Eesti teeb ettepaneku, et kaubandus- ja toitlustussektorile ning kodumajapidamistele tuleks seada eraldi toidujäätmete vähendamise sihtmäärad. Eesmärk on vähendada toidujäätmete teket kolme sektori peale 30% võrra võrreldes 2020. aastal tekkinud kogustega. Samas ei toeta Eesti eraldi toidujäätmete vähendamise eesmärgi seadmist esmatootmisele ning leiab, et toidutööstusele seatav sihtmäär on liialt ambitsioonikaks. Eelkõige tuleks arvestada vältimatute toidujäätmete teket ja minimaalset toidukao osakaalu.

Toidujäätmete vähendamine ja ümberjaotamine aitaks lisaks jäätmetekkele vähendada ka maakasutust, vee tarbimist, toitainete kadu, kemikaalide kasutust, põllumajandustehnika ja toidu transportimiseks kuluvat kütust. Sihtmärgi saavutamisel võiks kasvuhoonegaaside heide EL-is väheneda hinnanguliselt 16,5–62 miljoni tonni võrra.

Euroopa Liidu liikmesriigid lepivad ühises positsioonis kokku eelduslikult juunis. Edasi algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.