Väikese väina tamm avaldab keskkonnale olulist negatiivset mõju. Kui tammi tehtaks avad, parandaks see veevahetust nii Väinameres kui ka Liivi lahes. Sellisele järeldusele jõudis hiljuti valminud uuring.
Taltechi merefüüsika osakonna juhtimisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastusel tehtud Väikese väina uuringu eesmärk oli kaardistada väina praegune olukord, 1896. aastal valminud tammi mõju ning hinnata avade rajamise alternatiivide mõju.
Tammi rajamisega 126 aastat tagasi muudeti oluliselt väina hüdrodünaamilist režiimi, suleti mereala väina läbivatele hoovustele ja ainevahetusele ning vähendati lainetust, selgub uuringust.
Tammi mõju on suurim selle vahetus läheduses, kus veevahetus on võrreldes vaba läbivooluga vähenenud 10-12 korda.
Uuringu koostajate hinnangul võib arvata, et kõrged üldlämmastiku kontsentratsioonid nii vees kui ka settes on tingitud just tammist. Tamm on rändetakistus ka kaladele, olenevalt liigist on mõju kaladele erinev.
Tammiäärsete setete ohtlike ainete sisalduses on näha maismaatranspordi mõju, kuid kontsentratsioonid on valdavalt alla siht- ja piirarvude.
Ilma tammita läbiks väina hoovus, olles eriti tugev madalamates piirkondades, sh praeguses tammi asukohas. Väinas oleks tunduvalt ühtlasem soolsuse jaotus ja tammi piirkonnas ei tekiks suvisel ajal lokaalset aurumisest tingitud soolsuse maksimumi.
Arvatavasti oleksid temperatuurimuutused aeglasemad ja mitte nii suure amplituudiga. Tammi puudumisel oleks Väikese väina vesi ilmselt sarnane Suures väina vee omadustega.
Tammis on praegu ainult üks ava – 4 meetri laiune Tillunire. See süvendati tuntud arboristi Heiki Hanso ja Väikse väina seltsi eestvedamisel 2017. aastal. Pärast seda suurenes kalurite saagikus hüppeliselt.
Rohkemate avade rajamine vähendaks tammi negatiivset mõju merekeskkonnale ja parandaks veevahetust, märgib uuring. Kahe 28 m ava puhul tammi kõige suurema mõjuga alal (tammi läheduses) paraneks veevahetus Väinameres ca 45% ja Liivi lahes ca 32%.
Avad oleksid positiivse mõjuga kalade rändele, aidates leida sobivaimaid toitumis- ja koelmualasid ning vähendada võimaliku geneetilise isoleerituse määra kohalikes kalapopulatsioonides.
Uuringuga saab täpsemalt tutvuda siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
