Kliima

Mis toimub praegu metsas ja kuidas mõjutab soe talv loomade talveund?

Foto: Pixabay

Oleme kõik kasvanud üles teadmisega, et talvel karud magavad ja jänesed saavad talveks omale uue karva. Kuid kas see on ikka nii? Tänavune talv on soe ja vesine, me pole veel suuri miinuskraade tunda saanud ning see kindlasti mõjutab ka loomade talverütmi. Rohegeenius uuris zooloogilt Uudo Timmilt, mis elu praegu metsloomad elavad ja kuidas soe talv nende elu mõjutanud on.

Kas karud magavad?

Loomade puhul tehakse vahet talveunel ja uinakul. Osa loomi magavad talveund, olles niimoodi sügavas unes, nende kehatemperatuur langeb magamise ajal väga madalale ja nende südametegevus ja ainevahetus aeglustub. Sellised on siilid, unilased, nahkhiired, kasetriibik. Tänavune soe talv on Timmi sõnutsi aga seganud und kõigil “magajatel”, nii neil, kes peaksid talveund magama, kui ka neil, kes uinakut teevad. Näiteks sibavad veel praegugi mõnel pool ringi siilid, on nähtud ärkvel põhja-nahkhiirt, ka konni ja madusid on siin-seal liikumas nähtud.

Palju parem pole olukord ka karudel, kes on uinaku tegijad, nii nagu ka mägrad ja kährikud. Uinakusse suikumine on otseses seoses õuetemperatuuriga. “Kui õues korralikke miinuskraade ei ole, siis nad ei pruugigi uinuda, vaid käivadki ringi,” selgitab Timm. Ent see, kas karu pöörab taliharja paiku teist külge, peab vaatamata soojale ilmale vähemasti emakarude puhul siiski paika. “Emakarud praegu ilmselt ikkagi magavad, neil on ka praegu pojad, keda nad soojendama ja imetama peavad. Isakarude olukord on tänu vesisele talvele tõenäoliselt nii ja naa,” märgib Timm ja lisab, et kui vesi tuleb isakaru külje alla, siis ta ärkab üles ja ei pruugigi sellise sooja ilmaga enam magama jääda ning läheb kondama. Kui temperatuur oleks miinustes, siis ta jääks ilmselt mõnda kuivemasse kohta uuesti magama.

Kui und ei ole, läheb kõht ruttu tühjaks

Soe talv, mis magada ei lase, tekitab loomadele muidki probleeme. Loodus on niimoodi sättinud, et enne talveunne minemist koguvad loomad omale korraliku rasvakihi, millega nad peaksid kevadeni kenasti välja tulema. Kui nad aga ringi rändavad, siis kulub see rasvakiht päris kiiresti. Timm selgitab, et kui selline loom peaks nüüd sobiva miinuskraadi tulekul unne suikuma, siis on tal poolenisti ärakulutatud “toiduvaruga” raske kevadeni rahulikult välja tulla.

Kas metsas lippab ringi praegu talvekarva jänes?

Kui soe talv mõjutab selgelt loomade talveund, siis loomade karvavahetus toimub olenemata soojadest talvedest igal juhul. Meil vahetavad talveks valge kasuka valgejänes, nirk ja kärp ning sulerüü rabapüü. Samas ütleb Timm, et karvavahetus ei toimu loomal nii nagu inimestel riietevahetus – kui on külm, panen kasuka. See on järkjärguline protsess ja karva vahetus muutub aeglaselt. Praeguseks on valgejänes kindlasti valge kasukaga. Samas jookseb meie looduses ringi ka jänesed, kellel pole valget kasukat. Need on enamasti kultuurmaastikul elavad halljänesed.

Kui loom on omale valge talvekarva saanud, on ta kahjuks oma vaenlastele väga hea märklaud. Kuid suureks muretsemiseks, et kohe-kohe on metsast kõik valge talvekarvaga loomad nahka pistetud, siiski Timmi sõnul põhjust pole, sest ükski kiskja ei söö oma “toidulauda” päris tühjaks. “Kiskjate toidusedelis on erinevaid liike. Kui nad näevad, et lemmik saaki hakkab väheks jääma, siis ta lülitub vahepeal kergemini kättesaadava muu toidu peale ümber,” selgitab Timm.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.