Looduskaitsjatele on pinnuks silmas Eesti Rahvusringhäälingu käitumine erinevate keskkonnaalaste küsimuste kajastamisel, kirjutab Postimees.
Nii on viimase aasta-kahe jooksul mitmel puhul esitatud kaebus ERR-i ajakirjanduseetika nõunikule Tarmu Tammerkile, aga neile järgnenud passiivsed reaktsioonid on tekitanud pettumust. Enim vaidlust tekitanud juhtum pärineb 2020. aasta esimesest nädalast. Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) oli esitanud vaide Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teostatavatele raietele Kurgjas, millele RMK vastas omapoolse kriitikaga, mida 6. jaanuari 2020 «Aktuaalse kaamera» uudisloos ka edastati. EMA heitis ette nii faktidega eksimist kui ka asjaolu, et neile sõna ei antud.
Tammerkile esitati sel põhjusel ametlik kaebus. Selle esitanud loodukaitsja Helen Lemming leidis, et uudisloos oli kaks valeväidet. «Eetrisse pääses väide, et EMA kaebab, kuna raiet teostatakse kanakulli pesapaigas, ja väideti vastu, et seda tegelikult ei tehta,» lausus Lemming. Ta selgitas: «Esiteks, jutt oli kanakulli suuremast pesitsusterritooriumist, kus tõepoolest raiuti. Pesa ise oli eramaal, seal loomulikult RMK ei raiunud, aga pesapaigas, mis on ornitoloogide määratluse järgi 300 meetrit pesapuust, siiski raiuti – vist oli 70 meetrit pesapuust.»
Teine väär väide oli Lemmingu sõnul, et raiutakse vääriselupaika. «Aga kaebus puudutas hoopis potentsiaalseid vääriselupaiku, mitte neid, mis on registris vääriselupaikadena juba olemas. Nii et see kaebus väänati valeks.»
Vastuses Lemmingule tunnistas Tammerk: «Minu hinnangul oleks antud uudisloos olnud asjakohane esitada ka Eesti Metsa Abiks (EMA) kommentaar. Seda on toimetuses arutatud ja nõustutud, et edaspidi tuleb sellistel puhkudel loo struktuur paremini läbi mõelda,» lausus Tammerk.
«Ma olen pettunud, kuna mulle tundus, et seda kaebust ei võetud tõsiselt,» nentis kaebuse esitanud Helen Lemming, kes selgitas, et kuigi Tammerk tunnistas isegi, et ERR-i ajakirjanik on valesti käitunud, siis õiendit avalikult ei ilmunud, lisaks ei avaldatud kaebust ennast ka ERR-i lehel.
Etteheite fookuses oli, et kaebus ei leidnud kajastust artiklis, kus võeti kokku 2020. aasta esimeses pooles Tammerki käsitletud kaebused. Tammerk viitas aga, et ülevaates ei leiagi kõik kaebused konkreetset käsitlemist, vaid seal on üldistused ning kokkuvõte olulisematest juhtumitest. «Kui tegemist on faktilise veaga, siis toimetus selle parandab. Vajadusel avaldab toimetus vastulause, vabanduse, täpsustuse või astub muu asjakohase sammu,» rõhutas ta hilisemas vastuses.
Üldjuhul keerlevadki etteheited uudislugudes kajastatavate allikate ning rõhuasetuse ümber. Kui looduskaitsjad küsivad, miks ei kutsuta saadetesse linnuteadlasi ja keskkonnakaitsjaid, siis ERR-i õigustus, et tasakaalustavateks isikuteks on riigiesindajad, ei rahulda neid. Hiljutisim looduskaitsjaid häirinud kajastus oli Tallinna ringtee ehituse teema, kus ERR-i uudistes rõhutati eelkõige ettevõtjate pahameelt ning kahjunõudeid ega toodud välja, et raie peatati, et ehitajad ei tapaks linnupoegi ega purustaks mure.
Looduskaitsjatelt on kostnud süüdistusi, nagu mõjutaksid ERR-i loodusteemade kajastust keskkonnaministeeriumist saabuvad toetused. Näiteks sünnivad mitmed ERR-i loodussaated Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel. Sel aastal ligi 111 240 eurot, viimase kolme aasta jooksul kokku 664 285 eurot toetust looduseteemaliste saadete tegemiseks.
ERR-i juhatuse liige Urmas Oru lükkab sellised süüdistused ümber. Ta märgib, et KIK-i taotlusvoorudes saavad osaleda kõik füüsilisest isikust ettevõtjad ning ERR on taotlejana samaväärne kõigi teistega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
