Tartu linna päeval andsid Tartu linnavalitsuse esindajad tagasisidet Tartu esimese kliimakogu ettepanekutele.
Tartu esimene kliimakogu esitas maikuus Tartu linnavalitsusele 66 ettepanekut, kuidas suurendada Tartu tänavate turvalisust ja tervislikkust, vähendada liiklusest tulenevat müra- ja õhureostust linnaruumis ning kujundada keskkonnasäästlikku ja kliimamuutustega arvestavat tulevikku.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul süvenes linnavalitsus põhjalikult tehtud ettepanekutesse ning analüüsis nende elluviimise võimalusi ja ajakava. “Suures osas kattuvad kliimakogu ettepanekud ka linnavalitsuse plaanidega veelgi parema elukeskkonnaga linna suunas liikumisel. Paljude ettepanekute elluviimiseks vajame aega ja täiendavat raha, samas on paljud ettepanekud juba töös,” ütles Klaas.
Kliimakogu tegi linnale ettepanekuid linnalooduse, atraktiivse ja mitmekesisust toetava linnaruumi ning tänavate hoolduse kohta. Ettepanekutes sooviti, et kõigis linnavalitsuse otsustusprotsessides arvestataks põhiväärtustega nagu elurikkus, jätkusuutlikkus, tervislikkus, ohutus. Sooviti, et linnavalitsus uuendaks haljastute hooldusjuhiseid, kehtestaks asendusistutuse korra, lisaks rohkem tänavahaljastust, elavdaks jõeäärt jne. Kliimakogu ettepanekutes tõsteti esile kõiki arvestavat linnaruumi, kus oleks rohkem pinke, avalikke tualette, piknikukohti, väliklasse, joogiveekraane ja katusega rattaparklaid.
Liikuvuse teemal sooviti rohkem liikluse rahustamise võtete kasutamist, koolide ümber turvalisuse tõstmist, paremaid ratta- ja kõnniteid, erinevate liiklejagruppide eraldamist, liikuvuskeskusi ja ülekäiguradu. Ettepanekutes sooviti, et linnavalitsus pööraks rohkem tähelepanu kõnniteede hooldusele, sh talihooldusele, looks paremaid rattaparkimise tingimusi ning panustaks liikluskultuuri parandamisse.
Lisaks keskendus osa ettepanekuid paremale teavitusele, kaasamisele ning hoiakute muutmisele.
Tartu esimeses kliimakogus osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast, kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt. Kliimakogu liikmed osalesid aprillis ja mais ühtekokku kuuel kohtumisel, mille käigus jagasid teadmisi linnaruumi eksperdid ja erinevad huvirühmad, peeti sisukaid rühmaarutelusid nii iseseisvalt kui arutelujuhtide eestvedamisel ning kujundati viimaks ettepanekud, mille üle ka hääletati.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
