Juuli oli maailma ajaloo kõige kuumem kuu ja 6. juuli kõige kuumem päev

USAs Miamis on olnud tänavune suvi rekordiliselt soe. Fotol inimesed tänavu 30. juulil kuulsas Miami rannas. Foto: EPA / CRISTOBAL HERRERA-ULASHKEVICH / Scanpix

Tänavune juuli oli kõige kuumem kuu, mis Maal on kunagi registreeritud. Kui tavaliselt ületab iga uus rekord vaid kümnendiku või sajandiku kraadi võrra eelmist, siis seekord olid keskmine temperatuur umbes kolmandiku kraadi võrra kõrgem kui 2019. aastal, mil oli eelmine kuumarekord. 

Lõuna-Ameerikas ja suures osas Antarktikas oli keskmisest tunduvalt kõrgem õhutemperatuur. Kuumalainete all kannatasid paljud ka põhjapoolkera riigid, sealhulgas Lõuna-Euroopa.

“2023. aasta on praeguse hetkeni kolmas kõige soojem aasta – 0,43 °C kõrgem viimase aja keskmisest. Kusjuures juuli keskmine globaalne temperatuur oli 1,5 °C kõrgem tööstusajastu eelsest tasemest,” ütles Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistuse (C3S) asedirektor Samantha Burgess Euronews Greenile.

Arvutused näitasid, et 29 päeva jooksul 3.-31. juulil oli kuu keskmine temperatuur kõige kõrgem alates 1940. aastast, mil seesugust mõõtmist alustati. 

Läinud kuusse jäi ka maailma mõõtmisajaloo kõige kuumem päev. See oli 6. juulil, mil keskmine temperatuur tõusis 17,08 kraadini. Eelmine rekord oli 2016. aasta augustis.

Purunes ka maailma merepinna temperatuuri rekord. Pärast ebatavalist kuumust aprillis soojenes ookeani pind juulis keskmiselt 0,51 °C üle aastate 1991–2020 keskmise.

Neil rekorditel on kohutavad tagajärjed nii inimestele kui ka planeedile, ja need põhjustaad veel sagedasemaid ja intensiivsemaid ekstreemsusi, ütles Samantha Burgess.

Antarktika merejää tase oli sealjuures 15 protsenti keskmisest madalam. See oli juulikuu kohta kõige madalam tase, mida on satelliitvaatluste algusest registreeritud. Juunis jäi igapäevane Antarktika merejää tase suurema osa kuust alla kuu keskmise.

C3S hoiatas, et soojenemine peaks lähikuudel veelgi süvenema, kuna El Niño ilmastikunähtus süvendab inimtegevusest tingitud kliimamuutuste mõju.

“Rekordilised temperatuurid on osa globaalsete temperatuuride drastilise tõusu trendist. Inimtekkelised heitmed on lõppkokkuvõttes temperatuuritõusu peamiseks tõukejõuks,” selgitas C3S-i direktor Carlo Buontempo. Ta ennustas, et juulikuu õhutemperatuuri rekord ei pruugi jääda tänavu viimaseks. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.