Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas uue kliimateenuste raporti, mis on seekord pühendatud tervisele „2023 State of Climate Services. Health“. Kui vaadata mõõtmisandmetega kaetud perioodi, siis on ilmselge, et maailm soojeneb kiiremini kui kunagi varem. See omakorda mõjutab õhu- ja veekvaliteeti, toidujulgeolekut ning survestab tervishoiusüsteemi, kirjutab keskkonnaagentuuri blogis ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) prognoosib, et seoses intensiivsemate äärmustemperatuuride, tormide, üleujutuste, põudade ja maastikupõlengutega suurenevad terviseriskid vigastusteks, haigusteks ja surmadeks. Arvatakse, et aastaks 2050 võivad pooled liigsuremuse juhtumid Aafrikas tuleneda just kliimamuutustest.
Inimeste tervise kaitsmine on oluline igas riigis. Selleks, et süsteemselt ja tõhusalt kliimamuutuste väljakutsetele vastu seista on vaja kõrge kvaliteediga andmeid. Need on aluseks, et paremini mõista, kuidas ja millal on tervishoiusüsteemid ja elanikkonna tervis äärmuslikest oludest ning muutustest mõjutatud. Kliimateenused pakuvad tõendusmaterjali ja informatsiooni, et tuvastada, jälgida, prognoosida ja hallata kliimaga seotud terviseriske.
Eestis väljastab elanikkonnale erakorraliste ilmaolude (äärmuslikud temperatuurid, tormid, ohtlik veetase jms) kohta hoiatusi Keskkonnaagentuur. Eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist, elu ja vara.
Just äärmuslik kuumus põhjustab kõigist erakorralistest ilmaoludest enim suremust, samas pakutakse vaid pooltes mõjutatud riikides kuumahoiatuste teenust. 2027. aastaks loodetakse Ühinenud Rahvaste egiidi all „Varajane hoiatus kõigile“ suurendada äärmusliku kuumusega seotud teenuste arvu kiiret kasvu . Siiani on selle mõju pigem alahinnatud ning suremus võib olla seni arvatust lausa 30 korda suurem. Aastatel 2000 – 2019 oli kuumusest tingitud surmasid maailmas ligikaudu 489 000 aastas, kõige enam Aasias (45%) ja Euroopas (36%).
Igal aastal põhjustab miljoneid enneaegseid surmasid kesine õhukvaliteet. See on terviseriskide faktoritest järjekorras neljas tapja. Madala õhukvaliteedi mõju ületavad vaid kõrge vererõhk, toitumisriskid ja tubaka tarbimine. Õhukvaliteedi, kliimamuutuste ja tervisega seotud mured on omavahel tihedalt seotud. Kliimamuutuste leevendamise peamine tegur, õhusaastatuse vähendamine, võib päästa elusid. Sellele vaatamata on vaid 2% arengumaade ja areneva majandusega riikide toetamiseks mõeldud kliimarahastusest otseselt suunatud õhusaastega võitlemiseks.
WMO hinnangul ei ole piisavalt investeeritud tervishoiusektori ja seotud kliimateenuste võimekuse parendamisse, juurutamaks uurimissüsteeme kliimamuutustega kohanemise ja leevendamisega seotud otsuste tegemiseks. Vaid 0,2% kõigist kohanemisega seotud finantstoetuste projektidest peab tervishoidu kõige olulisemaks teemaks. Investeeringud inimressurssi ja ettevalmistusse ei ole piisavad. Selleks, et täielikult rakendada kliimateenuste tulemeid, on vaja saavutada senisest suurem kliima ning tervishoiusektori lõimumine ja andmete kasutus.
Näeme, et kliimateadusel ja -teenustel on suur potentsiaal tervishoiu valdkonnas. Edulugudele vaatamata näitavad andmed, et tervishoiusektor pigem alakasutab kliima infot ja tööriistu. Samas tuleb kliimateenuseid edasi arendada, et nad vastaksid tervishoiusektori vajadustele. 74% rahvuslikest ilmateenistustest pakub kliimaandmeid, kuid tervisealaste otsuste tööriistu napib. Vaid 23% riikides on olemas terviseseire süsteem, mis kasutab meteoroloogilisi andmeid kliimatundlike terviseriskide jälgimiseks. WMO andmetel pakub vaid 31% rahvuslikest ilmateenistustest kliimateenuseid kõrgemal tasemel. See näitab võimekuse potentsiaali, mida tuleb suurendada, et tõsta rahvuslike ilmateenistuste rolli tervishoiusektori toetamisel.
Taust: Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni kliimateenuste raporti fookuseks on 2023. aastal tervis. Raport rõhutab suunatud kliimainfo ja -teenuste vajalikkust, et toetada üha äärmuslikuma ilma, viletsa õhukvaliteedi, muutuvate nakkushaiguste mustrite ja toidu- ning veejulgeolekuga silmitsi seisvat tervishoiu sektorit.
Aruandesse on sisendi andnud enam kui 30 riiki. See sisaldab juhtumite analüüse üle maailma, et näidata kuidas lõimitud kliima- ja tervishoiu tegevused muudavad tuntavalt inimeste igapäevaelu. Hõlmatud on näiteks varajase hoiatuse süsteem äärmusliku kuuma korral ja õietolmu seire, aitamaks allergikuid. Ligikaudu kolmveerand rahvuslikest ilmateenistustest maailmas pakub kliimaandmeid tervishoiusektorile, kuid neid võiks veelgi enam kasutada. Alla veerandil riikidest on tervise jälgimiseks süsteemid, mis kasutavad meteoroloogilist infot kliimatundlike terviseriskide jälgimiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
