Kliimamuutustega kohanemine on Euroopa peamisi eesmärke aastaks 2030. Nüüd on Euroopa Komisjoni toel algamas Pärnumaal rahvusvaheline projekt Regions4Climate, mis aitab piirkonna planeerimisel võtta senisest enam arvesse vastupidavust kliimamuutustele. Muuhulgas paigaldatakse Pärnu linna ilmaandurite võrgustik, mis aitab kaardistada kuumasaared linnas.
Regions4Climate projekt kasutab uuenduslikke lahendusi, et muuta eri piirkondi kliimamuutustele vastupidavamaks, tehes selleks koostööd huvirühmadega, märkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus pressiteates. Projekti osalised töötavad välja ja hindavad eri vastupanuvõime lahendusi, sealhulgas uusi tehnoloogiaid, nende integreerimist ja kasutuselevõttu koos uute ärimudelite ja uuenduslike poliitikameetmetega.
Projekti tulemusel muutub lihtsamaks valdkondlike otsuste tegemine, sest tekivad tõestatud, laiendatavad ja hõlpsasti korratavad lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Pärnumaa on üks Regions4Climate 13 partnerpiirkonnast.
“Eelmisel aastal valmis Pärnu energia- ja kliimakava aastani 2030, mis annab meile suunised, kuidas ja mis teemadega edasi liikuda,” rääkis Pärnu linna planeerimise ja arengu valdkondade abilinnapea Irina Talviste. “Algav projekt keskendub vastupidavuse suurendamisele linnaplaneerimises ja pakub töövahendeid linna soojussaarte vähendamiseks.”
Kuumasaared ja maalihete oht
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus on Pärnu linnale ja maakonnale toeks uuenduslike lahenduste väljatöötamise juures. Koos paigaldavad nad Pärnu linna ilmaandurid, mis mõõdavad õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid ning aitavad kaardistada Pärnu kuumasaared.
SEI Tallinna eksperdi Blaine Lowry hinnangul on selline kaardistus väga vajalik: “Ilmaandurite võrgustik aitab Pärnul teha teadlikumaid linnaplaneerimise otsuseid nii praegu kui ka tulevikus. Seejuures on eesmärk muuta linnakuumuse negatiivne mõju võimalikult väikeseks nii elanikele kui ka taristule.”
Samuti uuritakse ja kaardistatakse projekti käigus Pärnumaa jõgede maalihete ohtu, et ennetada nende esinemist ja hõlbustada projekteerimisotsuseid.
“Kiirete keskkonnamuutuste juures ei ole enam otstarbekas jääda lootma vaid sellele, et ühiskond ja majandus kohanevad keskkonnamuutustega ajapikku ise,“ selgitas projekti tähtsust Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuht Anette Iital. “Inimtegevusest tingitud kliimamuutused, sealhulgas sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad üha enam laialdast kahju nii loodusele kui ka inimestele. Viimastel aastatel on Eestis aina enam pandud rõhku ametkondade ja kodanike teadlikkusele kliimamuutuste mõjust. Tegu on ka riiklikult väga olulise teemaga ja näiteks uue keskkonnavaldkonna arengukavaga võetakse sihiks kliimamuutustega kohanemist lõimida riiklikesse strateegiatesse ja arengukavadesse. Antud projekt toetab ja suunab teadlike ja läbimõeldud otsuste tegemist kliimamuutustega kaasnevate probleemide suhtes.”
Lisaks Pärnu linnale on projekti kaasatud kõik teised Pärnu maakonna omavalitsused. Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhi Erik Reinholdi sõnul on just omavalitsustel võtmeroll kliimapoliitika elluviimisel Pärnumaal. Olulisimad sammud on seejuures kliimateemaliste protsesside ja tegevuste süsteemne algatamine, probleemide ja lahenduste teadvustamine ning rakendamine nii omavalitsuste juhtimisel kui ka kogukondades.
Maakonna omavalitsuste kliima- ja energiapoliitika alus on 2022. aastal Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel valminud Pärnumaa kliimakava 2030. Kava sisaldab omavalitsuste tegevusi kohanemiseks, milles on oluline roll teadmiste vahetamisel ja koostööl teiste piirkondade ning valdkondlike uurimiskeskustega nii Eestis kui välismaal.
Regions4Climate projekt toob kokku 44 partnerit 13 Euroopa riigist, et tutvustada uuendusi ühiskonna vastupanuvõime suurendamiseks kliimamuutuste mõjudele – seda kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega.
Projekti koordineerib Soome Tehnilise Uurimise Keskus VTT, kelle juhtimisel töötavad projektipartnerid välja ja võtavad kasutusele uudseid sotsiaalseid, tehnoloogilisi, digitaalseid, ärilisi, juhtimis- ja keskkonnalahendusi, et vähendada võimalikult palju haavatavust kliimamõjude suhtes.
Projekt algab jaanuaris 2023 ja kestab viis aastat. Projekt sai Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmist “Euroopa horisont” toetust 24 522 103 eurot. Projektitulemused peaksid mõjutama piirkonna sotsiaal-kultuurilist ja majanduslikku olukorda ning keskkonda.
Lisaks Pärnumaale osalevad piirkondadena projektis Baskimaa (Hispaania), Lõuna-Akvitaania (Prantsusmaa), Assoorid (Portugal), Toscana (Itaalia), Køge Bay (Taani), Burgas (Bulgaaria), Helsingi-Uusimaa (Soome), Ida-Kreeta (Kreeka), Castilla-León (Hispaania), Põhjamaade saarestik (Soome, Ahvenamaa ja Rootsi) ning Troodos (Küpros). Eeldatavasti saavad projektitulemustest otsest kasu vähemalt 13,8 miljonit inimest, kes elavad partnerpiirkondades. Pikemas perspektiivis võib mõju ulatuda 746 miljoni Euroopa elanikuni.
Projektis välja töötatud tulemusi ja sotsiaalseid uuendusi jagatakse õiglase ülemineku platvormil, et neid oleks võimalik jäljendada ka teistes piirkondades.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
