Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul on biometaani turg viimastel aastatel Eestis kiiresti arenenud ning näiteks kui 2018. aastal toodeti Eestis biometaani 39 993 megavatt-tundi, siis 2021. aastal juba 152 352 megavatt-tundi.
Biometaan katab seejures MKM-i andmeil praeguseks 3–4 protsenti gaasi kogutarbimisest Eestis.
Tatari sõnul on igasugune kohapeal toodetud taastuvenergia liik energiavarustuse ja julgeoleku seisukohalt oluline ja vajalik. “Iga kohapeal toodetud biometaani kuupmeeter võimaldab jätta tarbimata Vene päritolu maagaasi kuupmeetri. Seetõttu oleme ka riigina biometaani turukeskkonna loomiseks pingutusi teinud ning täna näeme ka juba esimesi vilju,” ütles asekantsler BNS-ile.
Biometaanil on Tatari sõnul oluline roll kliimaeesmärkide täitmiseks, ent teiselt poolt saab suurendada biometaani abil kodumaiste kütuste turgu, suurendades seeläbi ka energiajulgeolekut. “Taastuvenergia direktiiv näeb ette aastaks 2030, et 14 protsenti transpordi kütuste lõpptarbimisest peab põhinema taastuvenergial. Siin on suur osakaal biometaanil, mis peaks moodustama umbes kolmandiku rohekütusest,” tõi asekantsler välja. Ülejäänu transpordi nõutavatest taastukütustest peaks katma vedelad biolisandid ja roheline elekter.
Riik maksab läbi Eleringi biometaani tootjatele ka tootmistoetust tarnitud ja tarbitud gaasi koguse eest, vastavalt sellele, millises sektoris on biometaan lõpptarbitud. Näiteks kui biometaani on kasutatud transpordis, saab tootja toetust, mida arvestatakse 100 eurot ühe megavatt-tunni kohta miinus eelneva kuu maagaasi keskmine turuhind.
Toetuse taotlusi hakati vastu võtma 2018. aasta 6. veebruarist ning meede on avatud kuni tuleva aasta 31. detsembrini või kuni selleks ettenähtud raha lõppemiseni. Siiani on toetust välja makstud ligi 25 miljoni euro ulatuses ning meetme jääk on pisut üle 12 miljoni euro, kuigi heitkoguse ühikute müügi enampakkumisel saadava tulu suurenemisel muutub vastavalt ka kasutada olevate vahendite maht.
Tatari sõnul on toetuse lõppedes siht liikuda edasi turupõhisele lahendusele, kus kütusemüüjal on võimalik kaubelda rohekütuse, sealhulgas biometaani kvoodiga, et täita ära oma kütuseportfellis eesmärgile vastav taastuvenergia osakaal.
“Lisaks otsesele biometaani tootmise toetamisele arendame jätkuvalt ka tarbimist. Näiteks on riik toetanud biometaani tanklate ehitamist ja avalike liinivedude busside ostmist ning see maht kasvab,” märkis Tatar. Siiani on toetatud üle 20 tankla ehitust ja üle 200 bussi soetamist.
Samuti on biometaani tarbimise hoogustamiseks broneeritud vahendeid uues Euroopa Liidu eelarveperioodis, kokku 12 miljonit eurot, millega toetatakse nii tanklataristu rajamist kui ka biometaani tarbivate sõidukite tasutuselevõttu, lisas asekantsler.
Praegu toodavad Eestis biometaani Rohegaas OÜ, Biometaan OÜ, Vinni Biogaas OÜ, Tartu Biogaas OÜ ja Oisu Biogaas OÜ. Ministeeriumile teadaolevalt on mitmeid projekte ka ettevalmistamisel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
