Eesti tuuleettevõtjad panid seljad kokku ja astusid ühiselt välja tuuleparkide arenduse seiskumise vastu ning tõid tänasel ühisel pressikonverentsil näiteid, kuidas riik takistab eraettevõtjatel tuuleparkide arendamist.
Tuuleparkide arendamisele on olnud vastuseis eri ametite poolt juba aastast 2014 ning tõsisem löök anti arendajatele 2016. aasta aprillis vastuvõetud määrusega, mis kehtestas nulltolerantsi mistahes ehitistele, mille püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendab mõne radari töövõimet.
Tuuleettevõtjaid takistatakse mitmesuguste vahenditega
Neugrundi meretuulepargi esindaja, Lextali vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luige sõnul on neil hulgaliselt näiteid, kuidas ametite esindajad loobivad tuuleparkide arendajatele kaikaid kodarasse. “Neugrundi meretuulepark oli planeeritud rajada Eesti tuulerikkaimasse asukohta Lääne-Eestis. 2011. aastal viis arendaja läbi kuluka keskkonnamõjude uuringu teadmisel, et riik lähtub uuringu tulemustest,” rääkis Luik. “Keskkonnamõjude hindamine andis tuulepargi rajamisele rohelise tule eeldusel, et kasutatakse meetmeid keskkonnamõjude leevendamiseks. 2014. aastal hakkas kaitseministeerium kavandama Peraküla randa laskepolügooni ning ala võeti looduskaitse alla – nii tõmmatigi arendaja üheksa aasta pikkusele tööle kriips peale,” tõdes Luik.
Luige sõnul pakkus Neugrundi tuulepargi arendaja isegi kaitseministeeriumile võimalust hankida arendaja kulul uus radar, kuid seda peeti korruptiivseks. “Samas oli kaitseministeerium igati valmis võtma vastu radari Eesti Energialt. Tuuleparkide arendajaid ei tohiks kohelda ebavõrdselt,” sõnas Luik.
Luige sõnul on rahandusminister Martin Helme esimene riigi esindaja, kes kuulas eraettevõtja ära ja korraldas ümarlaua. “Esimest korda 9 aasta jooksul saime tuulepargi arendust arutada kõikide asjasse puutuvate ametite esindajatega. Ainsana oli tuulepargi arendamise vastu kaitseministeerium,” tõdes Luik. Neugrund OÜ soovis paigaldada ligikaudu 12 ruutkilomeetri suurusele alale kokku 38 viie megavatise võimsusega tuulikut. Projekti eeldatavaks maksumuseks on pakutud 250-500 miljonit eurot.
Riik kutsub investeerima, kuid tõmbab siis vaiba alt
Varja ja Päite-Vaivina tuuleparkide arendaja Harry Raudvere sõnul kohtleb keskvõim tuuleenergeetika arendajaid Ida-Virumaal omavoliliselt. “Tehakse suuri sõnu, kutsutakse Ida-Virumaale investeerima. Ja kui ettevõtja tulebki, teeb investeeringud, saab vajalikud kooskõlastused, siis tõmmatakse ettevõtjalt vaip alt ära,” räägib Raudvere, kes on üritanud 15 aastat tuuleparke arendada ja tööle saada. “Riigi vastuseis ja seaduste muutmine ei ole võimaldanud siiani arendusi lõpule viia. Kohtu kaudu vaidlusi lahendades peab ettevõtja ootama 4-5 aastat, et mingigi esimese astme lahendusi jõutaks,” nentis Raudvere.
Varja tuulepargi planeeritud nimivõimsus on 150 MW ja Päite-Vaivina planeeritud tuulepargi nimivõimsus 75 MW.
AS Vaivara Wind esindaja, Auvere tuulepargi arendaja Ants Pilving usub, et üks radar poole Virumaa jaoks on poolik lahendus. “Tuuleparkide arendajad on praegu kõik ühes paadis ja ootavad riigilt suurt pilti. Kui juba investeerida radaritesse, siis peaks kohtlema kõiki arendajaid võrdselt, mitte piirduma vaid kolme tuulepargi jaoks lahenduse loomisega,” selgitas Pilving. “Kuigi ühe radari hind võib suurt pilti vaatamata tunduda kallis, on see tuuleparkide investeeringute ja seal hiljem loodava väärtuse kõrval igati mõistlik kulu,” lisas Pilving. Vaivara Wind arendab Ida-Virumaal Auvere tuuleparki, mille eriplaneering, mis algatati 2016. aastal, on takerdunud kaitseministeeriumi seisukoha tõttu, et tuulepark takistab radarite tööd. Auvere tuulepargi planeeritud võimsus on suurusjärgus 300-500 MW.
Aidu tuulepargi arendaja Oleg Sõnajala sõnul on Eestis väga suur potentsiaal tuuleparke arendada, kuid riik võiks sarnaselt Taanile toetada kodumaise tuulikutööstuse arendamist. “Taani riik on üks suurimaid tuulikutootjaid ning riik väärtustab tööstust. Energia hind on seotud sellega, kui palju tuulikute komponente kohapeal on toodetud. Eleonil on olemas innovatiivne tehnoloogia, mida me oleme aastast 2007 arendanud ning Aidu tuulepargist oleks pidanud saama referentstuulepark, kui ametnikud ei suhtuks ettevõtjatesse kui ahnetesse ärimeestesse, kelle tegevust tuleb igal sammul takistada,” nentis Sõnajalg.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
