Pärnu linna ja maakonna avalikku ruumi paigaldati äsja rahvusvahelise projekti Regions4Climate käigus ligi 50 ilmaandurit, mis annavad põhjaliku ülevaate piirkonna mikrokliimast.
Üks kliimamuutusega kaasnevaist probleemidest linnades on kuumasaared. Need on hoonestatud, asfalteeritud ja muu taristuga kaetud alad, mis tõmbavad soojadel päevadel ligi keskmisest rohkem päikest ning kuumenevad üle.
“Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt,” märgib Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. “Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk.”
Kuumasaari on võimalik teadliku linnaplaneerimisega vältida, samas puudub nende paiknemisest ja linnade mikroklimaatilistest tingimustest üldjuhul korralik ülevaade, sest ilmajaamad asuvad linnade äärealadel – roheluses, kus temperatuurid on madalamad.
Nüüd on Pärnu linn ja maakond saanud endale ligi 50 ilmaandurit, mis annavad põhjalikuma ja tõepärasema ülevaate piirkonna ilmaoludest.
Üheksa andurit olid paigas juba varem, projektiga Regions4Climate lisati veel 41. Tänavapostidele paigaldatud andurid mõõdavad temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. Andmed jooksevad reaalajas andmebaasi, mis laseb võrrelda suviseid temperatuurierinevusi rohelistel aladel, hoonestatud aladel, linnast väljas, mere ääres jne. Suurem osa anduritest asub Pärnu kesklinnas ja rannaalal ning uue rajatava Rail Baltica terminali ümbruses, ülejäänud asuvad ka Tori valla aladel.
Andurite paigaldamist juhtis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), andurid telliti ettevõttelt Superhands ja tänavapostide külge seadis need üles Teede Tehnokeskus. Ilmaandurite võrgustik jääb üles septembrini 2026 ehk enam kui kolmeks aastaks.
Andmeid kasutatakse kuumasaarte kaardistamiseks, andmepõhiseks linnaplaneerimiseks ja kliimariskidega kohanemiseks. Tulevikus saab põhjalikke reaalajas edastatavaid andmeid kasutada ka täpsemalt kohastatud ilmaennustusteks ning kliimamuutuste haavatavuse hindamiseks.
“Ilmaandurite võrgustik aitab Pärnu piirkonnal teha teadlikumaid linnaplaneerimise otsuseid nii praegu kui ka tulevikus,“ selgitas SEI Tallinna ekspert Blaine Lowry. „Seejuures on eesmärk muuta linnakuumuse negatiivne mõju võimalikult väikeseks nii elanikele kui taristule.”
Rahvusvaheline projekt Regions4Climate kasutab uuenduslikke lahendusi, et muuta eri piirkondi kliimamuutustele vastupidavamaks, tehes selleks koostööd huvirühmadega. Projekti osalised töötavad välja ja hindavad erinevaid vastupanuvõime lahendusi, sealhulgas uusi tehnoloogiaid, nende integreerimist ja kasutuselevõttu koos uute ärimudelite ja uuenduslike poliitikameetmetega.
Projekti tulemusel muutub lihtsamaks valdkondlike otsuste tegemine, kuna tekivad tõestatud, laiendatavad ja hõlpsasti korratavad lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Projektis osaleb 44 partnerit 13 Euroopa riigist ning uuenduslikke lahendusi katsetatakse 12 piirkonnas, millest üks on Pärnumaa.
Projekt algas jaanuaris 2023 ja kestab viis aastat. Eestist osaleb projektis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Pärnumaa Arenduskeskus ja Pärnu linn. Projekti rahastab Euroopa Liit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
