Eestis haruldaste karuvarjete omanik loodusfotograaf Eleri Lopp-Valdma ehitas varjed, et saaks sealt karudest häid kaadreid, kuid on nüüd alustanud ka hüttide väljaüürimist.
Eestis saab karusid varjest vaadelda kahes kohas: Alutagusel ja Kosel, viimases on ka Lopp-Valdma hütid. Kuigi siinkandis pole neid väga ehitatud, sai Soomes varjeturism populaarseks mõnikümmend aastat tagasi.
Põhjus, miks Lopp-Valdma otsustas hakata iseseisvalt varjet ehitama, on lihtne: tema huvi looduse vastu on nii suur, et otsustas kasutada kõiki võimalusi loomade vaatlemiseks. Praeguseks on ta ehitanud kokku kolm hütti, mida saab Kose vallas rentida.
Varje ehitamiseks peab küsima maaomanikult luba. Kuigi metsa alt võib leida ka jahimeeste kõrgema istmega varjesid, on loomavaatluseks ehitatud hütt madalam, et huvilise pilk püsiks metsloomaga samal kõrgusel.
Kuna Lopp-Valdma pole Soomes varjes peatunud, õppis ta selle ehitamist internetis videosid-pilte uurides. “See tuli soovituste ja teooria põhjal ära teha,” ütles ta. “Kui sisse läksin ja pildistasin, sain aru, et mõni asi oleks võinud pikem või suurem olla.”
Lopp-Valdma varjed on varustatud ventilatsiooniakudega, neis on pikali pildistamiseks mugav pehme põrand ja hädavajalik kuivkäimla, et ei peaks metsa alla jooksma – see ei tuleks tõtt öelda kõne allagi, sest niimoodi ehmatab loomad eemale. Ka on neis neli kuni kuus pildistamisava. “Mina pildistan peamiselt väga madalalt ja pikali, et olla loomaga silmade kõrgusel,” ütles Lopp-Valdma.
Kui on plaanis veeta varjes pikk öö, tasub kaasa võtta madrats, magamiskott ja padi. “Külm ei hakka, pigem on juunis-juulis seal väga palav,” ütles Lopp-Valdma.
Selleks, et saada hea kaader, tuleb Lopp-Valdma sõnul varuda kannatust. Kui on plaanis pildistada karusid, peab varjesse minema kohale juba nelja ajal õhtul. “Ja sa väljud sellest järgmise päeva hommikul kella kaheksa-kümne ajal,” sõnas Lopp-Valdma. Loomulikult ei garanteeri see veel metslooma kohalolekut. “Nagu ikka looduses, pole miski sada protsenti kindel.”
Lopp-Valdma meelitab metsloomi varje juurde peamiselt lõhnadega. “Kuna jahimehed söödavad nagunii karusid, proovin nendega kokku leppida,” ütles Lopp-Valdma. “Samas üritan järgida põhimõtet, et ei toidaks metsloomi nii, et nad ainult sellest sõltuks. Vaid niimoodi, et see olekski neile magustoit ja saavad selleta elada.”
Kõige magusam aeg varjes pildistamiseks ja loomade jälgimiseks on Lopp-Valdma sõnul juuni-juuli valged ööd, kui võiks olla pikalt valves. Kuna tema varjed on kahe-kolmekohalised, võib seal varitseda ka mitmekesi: kui üks magab, saavad teised pildistada.
Lopp-Valdma pakub ka võimalust varje rentimiseks, üks inimene peab selle eest välja käima 70 eurot. “Ma pole seda väga enne reklaaminud, olen ise tahtnud pildistada,” ütles ta. “Aga pean oma oskusi juba nii heaks, et saan karu lähedalt pildile ilma et peaks kasutama selleks varjet.” Samas on hütil omad plussid: pildistada saab eri poosides ja valgusega.
Lopp-Valdma on pääsenud karudele üsna ligi, näiteks on ta saja meetri kauguselt pildistanud neid armurõõme jagamas. “Mida rohkem oled looduse lähedal, seda vähem tunned hirmu, et karu ründab,” sõnas ta.
Lopp-Valdma sõnul võiks Eestiski varjeturismi arendada. “Sellel on Eestis suur potentsiaal ja metsaomanikud saaksid varjeturismi metsade raiumise asemel ühe sissetulekuallikana ära kasutada,” sõnas ta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
