Neile, kes soovivad elada keskkonda säästvamal ja huvituvad endale ise toidu kasvatamisest, on uueks moesõnaks bokashi – biojäätmete taaskasutamine, mis sobib suurepäraselt ka kortermajadesse.
Üks inimene toodab aastas umbes 100 kilo kõdunevaid toidujäätmeid. Biojäätmed küll sorteeritakse ja kogutakse vastavasse jäätmemahutisse ka kortermajades, ent biojäätmete ümbertöötlemine on meil Eestis alles lapsekingades. Maailmas laineid lööma hakanud bokashi-meetod on palju tõhusam alternatiiv seni kasutatud kompostimisele – sellise menetlusega muutuvad biojäätmed toitaineterikkaks mullaks vaid mõne nädalaga, vahendab Bauhausi Eesti blogi.
Mis on bokashi?
Bokashi puhul ei olegi tegelikult tegemist kompostimise, vaid hapendamise ehk fermenteerimisega. Toidujäätmeid hapendatakse nagu näiteks hapukapsast. Tegu on piimhappe-käärimisega. Kogu menetluse toimimise vallapäästjaks on biojäätmetele lisatav aine, mis sisaldab hapendumist tekitavaid EM-mikroobe. Ja kui siis hapendatud bioloogiline jääde ehk bokashi segada mullasse, muudab see kasvupinnase uueks toitaineterikkaks mullaks mõne nädalaga. Ning rahaline kokkuhoid on kindlustatud, sest pole vaja osta uut kasvumulda. Kurke saab kasvuhoones samas mullas kasvatada aastaid, kui mullale igal kasvuajal lisada paar ämbritäit bokashit.
Kuna toidujäätmed ei mädane ega haihtu gaasina õhku, vaid kanduvad laiali ja lagunevad loomulikul teel, siis proteiinid, vitamiinid, mineraalid ja muud toitained jäävad rikastama kasvupinnast ja saak tulebki tunduvalt parem kui tavalist mulda kasutades. Muutusi saab näha juba esimese saagiaasta poolepeal ja see jätkub aasta-aastalt, kusjuures väetamisvajadus väheneb.
Bokashiga alustamiseks on väljaminekud 100 euro ringis
Bokashi süsteemi kasutus konkreetne ja loogiline – enda tekitatud biojäätmed kogutakse kokku ning hapendatakse ja saadud mass segatakse mulla hulka edasi mullaks muutuma.
Bokashiga tegelemiseks on vaja kaht (soovituslikult kraaniga) bokashi ämbrit, labidakest jäätmete tihendamiseks, mõõdutopsi jäätmemassi annuste võtmiseks ja tassi bokashi vedeliku jaoks. Edaspidi on vaja aasta kohta hapendamiseks umbes üht kahekilost kotti kuiva bokashi seguga. Kui kasutada niisket segu, jagub sellest 4–6 kuuks.
Praktiline ja ökoloogiline
Et bokashiga tegelemine on lihtsam kui kompostimine, tuleneb sellest, et ei ole vaja suure mahutavusega kompostoreid ega komposti liigutamist mahutis, samuti puudub vajadus biojäätmete vedeliku ärajuhtimiseks.
Bokashiga võib tegeleda ka kortermajas või paadis ning bokashiämbri võib võtta puhkusele minnes kasvõi kaasa, sest õigesti hooldatud bokashiämbrist haisu ei leki. Alles kaant avades on tunda magushapukat mõdu- või siidrisarnast lõhna.
Paljudele on oluline ka biojäätmete muundumise kiirus – näiteks banaanikoor hapendub paar nädalat ning seejärel on valmis mulla hulka panemiseks. Keskkonnasõbralikkus aga seisneb selles, et bokashi seob süsiniku mullasse ja õhku ei levi metaani või süsihappegaasi. Bokashiga tegelemisel on nn süsihappegaasi jalajälg keskkonnale tunduvalt väiksem kui tavalise kompostimise puhul. Ka veekulu on väiksem, sest kasta pole vaja sedavõrd palju kui kompostimise jaoks.
Bokashi kasuks räägib veel ka tõik, et sellega sobib tegeleda ka neis majapidamistes, kus biojäätmeid tekib vähe. Näiteks kraaniga bokashiämbri maht on 16 liitrit, sellesse mahub 12–15 kg biojäätmeid. Tavasuurusega perekonnas, kus bokashiämber täitub paari nädalaga, piisab kahest ämbrist, millest ühes jäätmed hapenduvad ja teine on jäätmete lisamise jaoks.
Hea teada!
Bokashisse sobivad:
• kõik taimsed jäätmed,
• puu- ja köögiviljade koored ja pealsed,
• kohvipaks ja filterkotid,
• järelejäänud toit,
• munakoored,
• toalillede närbunud õied; vaid vähesel hulgal
• liha, kala, limused (parem töödelduna kui töötlemata),
• piimatooted,
• majapidamispaber
Bokashisse ei sobi:
• vedelikud,
• toiduõli,
• piim,
• pärm,
• äädikas,
• tuhk,
• ajalehepaber
Bokashi tegemise etapid
Esimene etapp
• Pane bokashiämbri resti peale leht majapidamispaberit ning riputa sellele veidi bokashi-puru. Paber takistab jäätmete sattumise ämbri põhjale kogunevasse bokashivedelikku.
• Kogu päevased biojäätmed kahvli otsa mahtuvate tükikestena väiksesse kogumisnõusse.
• Tühjenda kogumisanumat kord päevas bokashiämbrisse ja riputa umbes pool kuni üks supilusikatäit kuiva bokashipuru ühe liitri biojäätmete kohta. Kui jäätmed on väga proteiinirikkad, siis pane bokashipuru topeltannus.
• Kui kasutad niisket bokashipuru, tuleb seda panna 0,5–1 dl biojäätmete liitri kohta.
• Pressi biojäätmed tihedalt kokku, et ei tekiks õhutaskuid; sulge kaas hoolikalt ning pressi õhk anumast välja.
• Lase bokashiämbri põhjale tekkivat vedelikku (kraaniga ämber on selleks sobivam) ämbrist välja igal kolmandal kuni viiendal päeval. Toitaineterikast bokashivedelikku võib kasutada taimede kastmiseks ja pritsimiseks. Vedelikku tuleb siiski tugevalt lahjendada – tavaliselt 1:200 või rohkemgi.
• Lisa biojäätmeid ämbrisse, kuni see on pilgeni täis.
Teine etapp
• Lase täitunud ämbris olevatel jäätmetel käärida toatemperatuuril, ämbri kaas tihedalt suletuna, vähemalt paar-kolm nädalat. Võib lasta käärida kauemgi, kui meeles pidada, et vedelikku peab vahepeal välja nõrutama. Kontrollida tuleb ka seda, et ämbri kaas oleks tihedalt kinni.
Kolmas etapp
• Valmis biojääde näeb välja üsna sellisena, nagu ämbrisse pandunagi, aga nüüd on see hapendunud ehk fermenteerunud.
• Lisa bokashi kasvuhoone mullasse või paiguta mistahes anumasse. Kui panna bokashi otse mulda, on äärmiselt tähtis, et see saaks asetatud piisavalt sügavale ja selle peale ka võrk, et närilised ligi ei pääseks.
• Olenevalt koostisest ja õhutemperatuurist muutub bokashi mullaks kahe-kolme nädalaga. Ideaalne temperatuur bokashi jaoks oleks umbes 20 kraadi. Alla 15kraadise temperatuuri puhul protsessid mullas aeglustuvad ja talvel peatuvad täiesti. Aga kevadel, ilmade soojenedes, hakkab kõik taas toimima.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
