“Osooni” saatejuhi sõnul saab loodust arvutistki vaadata ja metsa minnes kohapeal makaronirooga valmistada. Siin on tema kuus soovitust, kuidas eriolukorras aega veeta.
Sõida iga päev rattaga tööle ja koju, samuti puhkepäeval. Rattasõit on tervislik, loodussäästev harjumus ka tulevikuks, vabastades autosõltuvusest ja ummikutest. Ka ei pea sa puutuma kokku teiste inimestega. Otsustasin selle talve alguses, et hakkan iga päev rattaga töö ja kodu vahet sõitma. Elan Nõmmel, toimetusse on kaheksa kilomeetrit.
Mine loodusesse matkama ja tee seal süüa. Ära mine Viru rappa jalutama, sest neid kohti, kuhu minna ja kus pole teisi inimesi, on Eestis väga palju. Uuri RMK äppi ja kui kohale jõudes on parklas üle kümne auto, otsi uus koht.
Käisin möödunud nädalavahetusel koos enda abikaasa ja kolmeaastase lapsega matkamas ja näitasin talle, kuidas metsaelu käib. Väike laps väga vaimustub sellest, et saab teha priimusel ja katelokil süüa. Märksõnaks on pajaroog: näiteks võib kodus hakkliha kaasa praadida ja pärast priimusel makaronidega toidu valmistada.
Loodus on internetis. Eesti loodusmuuseum on üles pannud virtuaaltuurid, samuti alustasid nad oma Öökulli akadeemia podcast’i, mille esimeses osas räägivad nahkhiirtest ja viirustest.
Tartu Ülikool on pannud internetti üles oma näitusi ja seal saab kuulata ka loodusõhtute lindistusi.
Jälgi looduses toimuvat kaameratest. Sa ei pea selleks toast väljuma ja pilt võib olla väga põnev, kui satud õigel ajal peale.
Looduskaamerad on väga populaarsed ka välismaalaste seas. Neid jälgivad tavaliselt tõsised fännid, kes salvestavad lahedaid hetkesid ja panevad need foorumisse üles. Mul pole kannatust, et jälgida kogu aeg toimuvat, aga tore on vaadata, kuidas puuoks liigub õhus ja kotkas haub või ehitab pesa. Või toob üks kotkas oksa ja vahib koos kaaslasega seda.
Vaata ja märka ümbritsevat loodust ja panusta loodusvaatluste seiresse. Sellest on abi ka teadusel.
Õpi mõni uus oskus, näiteks linde tundma mõne linnumääramise raamatu või äpi abil. Mulle väga meeldib Eesti lindude rakendus. Ei ütleks, et ma tunnen lindusid liiga hästi. Aga kui lähen loodusesse, siis kasutan seda äppi.
Näiteks saab äpis määrata, kus sa lindu nägid või kuulsid – kas jõe ääres või metsas -, kas tal oli lühike nokk või kui pikad tiivad. Valik aina kitseneb. Siis saad kuulata, kas see oli hääl, mida kuulsid ja nuputada, kas tegemist on linnuga, keda nägid.
Vaata Netflixist või online-laenutusest häid filme, loe häid raamatuid. See võib olla lugemiseks ja filmide vaatamiseks su elus parim võimalus. Vaata läbi ERRi arhiiv, sealt võib leida uskumatuid asju. Kõigile loodusesõpradel soovitan vaadata läbi “Osooni” arhiiv. Lehel on üleval kõik saated alates 1993. aastast. Neid on juba kokku tuhande. Sel esmaspäeval, 30. märtsil oli eetris juba 1004. saade.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
