Uudis

Millest tekib panga süsinikujalajälg ja kui suur see on?

Foto: REUTERS / Leonhard Foeger / Scanpix

Suurim osa ehk üle 99 protsendi panganduse keskkonnajalajäljest tekib laenu- ja investeerimistegevusest, mistõttu tuleb äritegevuse jalajälje vähendamiseks sellele enim tähelepanu pöörata, selgus Coop Panga esimesest süsinikujalajälje uuringust.

Coop Panga jätkusuutlikkuse projektijuhi Aleksei Akulistõi sõnul on tegemist panga esimese põhjaliku süsinikujalajälje uuringuga, mis tulenes vajadusest hea äritegevuse mõju juhtimise järele, teatas pank pressiteates.

„Pole kahtlust, et finantssektori käes on juhtroll rohepöörde eestvedamisel. Arvutuste tulemused näitavad, et meie tänase äritegevuse suurim mõju keskkonnale tuleneb laenamisest ja investeerimisest, mis on üle 203 tuhande tonni CO₂-ekvivalenti ehk üle 99 protsendi kogu mõjust. Nende tulemuste põhjal saame teha teadlikke otsuseid oma portfelli mõju vähendamiseks, et liikuda püstitatud kliimaeesmärkide suunas teaduspõhiselt,“ ütles Akulistõi.

Kliimamõjude avaldamine rahvusvahelise mittetulundusühingu CDP kaudu aitab pangal paremini hinnata oma tegevuse mõju keskkonnale, et astuda õigeid samme CO₂ jalajälje vähendamiseks. „Me oleme esimene Eesti pank, kes osaleb CDP rahvusvahelise keskkonnamõjude avalikustamise projektis, mida peetakse maailma keskkonnaaruandluse kuldstandardiks. Augustis liitusime ka globaalse süsinikuhindamise süsteemiga PCAF, mis aitab meil mõõta laenuportfelli CO₂ jalajälge viisil, mis on võrreldav teiste pankade ja finantsasutustega üle maailma,“ märkis Akulistõi.

Tema sõnul klientidele läbiviidud hindamine hetkel ühtegi lisakohustust kaasa ei too ning tulemuste põhjal saavad kliendid oma kliimamõjust parema ülevaate. „Vajadusel saame olla neile ka partneriks kliimamõjude vähendamisel ning aidata neil täita Euroopa Liidu poolt rakendatavaid suuniseid ja regulatsioone,“ kinnitas jätkusuutlikkuse projektijuht Akulistõi.

Coop Panga möödunud aasta süsinikuheite jalajälg on 204 323 tonni CO₂-ekvivalenti, millest suurem osa ehk 99,7 protsenti tulenes laenu ja investeeringute portfellist ning 0,3 protsenti kontoritegevusest.

Süsinikuheite jalajälje uuringus hinnati nii laenude ja investeeringute mahtu kui ka süsinikuintensiivsust. Coop Panga laenu- ja investeeringute portfelli kogu jalajäljest moodustasid ärilaenud 42 protsenti (85 707 t CO₂-ekv), eluasemelaenud 26 protsenti (53 373 t CO₂-ekv), ärikinnisvara 23 protsenti (45 980 t CO₂-ekv) ja liisingud andsid 9 protsenti (18 590 t CO₂-ekv). Liisingute mõju jagunes sõiduautode (69%), kaubikute ja veokite (30%) liisingute vahel ning busside kliimamõju osa oli 1%.

Kõige väiksema osa, 673 tonni CO₂-ekvivalenti ehk 0,3 protsenti, andis Coop Panga süsinikuheite jalajäljest kontoritegevus, mis saadi kontorite elektri- ja soojusenergia, sisseostetavate teenuste ja toodete, põhivara, töötajate tööle liikumise viiside ja kasutatud kütuste liikide ning jäätmete ja kaudsete emissioonide mõõtmise tulemusel.

Coop Pank mõõtis oma tegevusega seotud süsinikuheidet 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 rahvusvahelise süsinikuheite mõõtmise standardiGreenhouse Gas Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard järgi. Süsinikujalajälge hinnati rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoonegaaside mõõtmise standardiga, mõõtes seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguseid – süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Süsinikujalajälje mõõtmisel tegi Coop Pank koostööd Eestis loodud jätkusuutliku ja vastutustundliku äri kujundamise partneriga Sustinere.

Coop Pank on esimene Eesti pank, kes osales rahvusvahelise mittetulundusühingu CDP projektis, mis kogub ja avalikustab investorite, ettevõtete ja linnade keskkonnamõju. Koostöös CDP-ga kutsus tänavu märtsis üle 680 rahvusvahelise finantsasutuse ja investori, kelle varade väärtus on üle 130 triljoni dollari ettevõtteid üles avaldama andmeid keskkonnamõjude kohta. Sel aastal avalikustas keskkonnamõjusid üle 18 700 ettevõtte. Aasta lõpus väljastatakse ettevõtetele tulemustele vastavad reitingud, mis annavad osalejatele tagasisidet nende jätkusuutlikkuse arengu kohta.

Tänavu augustis liitus Coop Pank süsinikuhindamise finantspartnerlusega PCAF (Partnership for Carbon Accounting Financials), mis ühtlustab laenude ja investeeringute kaudu rahastatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamist ja avalikustamist. Partnerlusega liitunud finantsasutused hindavad ühtse metoodika järgi oma laenu- ja investeeringute portfelli mõju kliimale ning seavad eesmärgiks Pariisi kliimaleppe täitmise.

2021. aastast kuulub Coop Pank Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumisse, kus alates 2022. aastast kannab pronkstaseme märgist.

Coop Panga süsinikujalajälje mõõtmise täpsemate tulemustega saab tutvuda aruandes „Coop Pank AS-i 2021. aasta süsiniku jalajälg“. Panga keskkonnaprojektidest saab lugeda lähemalt veebirubriigis „Keskkonna heaks“.Täiendav info rahvusvahelise mittetulundusühingu CDP kohta: www.cdp.net/en.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.