Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müümiseks turuhinnaga, mis on metsaseadusest tulenev nõue. Ühtlasi jäetakse sellega kasutamata võimalus metsamaterjali müügist rohkem tulu teenida, leiab riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.
Riigikontrolli hinnangul tuleks RMK-l soodustada puidumüügil konkurentsi ja sõlmida pikaajalisi kestvuslepinguid avalike enampakkumiste alusel. Lepingute sõlmimise ja muutmise süsteem peaks olema senisest selgem ning läbipaistvam.
Kuigi metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab RMK tagama, et metsamaterjali müüdaks turuhinnaga, selgus auditi käigus, et kestvuslepingutega kokku lepitud hinnad olid auditeeritud perioodil 2017–2022 oluliselt madalamad avaliku enampakkumise hindadest. RMK müüs kestvuslepingutega puitu kuni 30% madalama hinnaga. Hinnaerinevus ei tulene ka müüdavatest kogusest, sest analüüs näitas, et suuremat kogust ostev klient ei saa üldjuhul madalamat hinda ja väiksemat kogust ostev klient ei saa üldjuhul kõrgemat hinda.
Audit näitas, et RMK ei andnud auditeeritud perioodil, aastatel 2017–2022, ega anna ka praegu eelist nendele ettevõtetele, kes pakuvad kestvuslepingute läbirääkimistel teistega võrreldes paremat hinda. Pakkumised, mis ületavad pakkumiste keskmist kaalutud hinda rohkem kui 15% kas lükatakse tagasi või vähendab keskus pakutud hinda 15% võrra. Riigikontrolli hinnangul muudab kestvuslepingute sõlmimise protsessi läbipaistmatumaks ka asjaolu, et RMK ei määra kestvuslepingute läbirääkimistel metsamaterjalile enamasti alghinda, mis lähtuks metsamaterjali harilikust väärtusest ehk turuhinnast ja oleks kõigile pakkujatele teada juba pakkumiste tegemise ajal.
RMK kohtles kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt
Auditi käigus esitasid kliimaministeerium ja RMK kokku kolm omavahel vasturääkivat versiooni sellest, kuidas arvestada metsamaterjali müügil selle turuhind. Riigikontrolli hinnangul pole ühtset arusaamist metsamaterjali turuhinna ehk hariliku väärtuse arvestamisest ei ole kliimaministeeriumil ega RMK siiamaani. Kui auditi alguses pidas keskus metsamaterjali turuhinna määramist võimatuks, siis auditi lõpuks jõuti seisukohale, et turuhind on kestvuslepingute sõlmimise tinglikult tagatud koguse voorus pakutud hind (mis on vaid üks komponent kestvuslepingute hinnast ja valdavalt madalam sellest).
Kliimaministeerium aga väljendas seisukohta, et harilikule väärtusele vastavat hinda on võimalik saada sõltumata müügiviisist. Audit näitas aga, et metsamaterjali müügihind sõltus tugevasti sellest, kas seda müüdi kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel või avaliku enampakkumise teel.
Üht ja sama puidusortimenti ostvatel klientidel on kestvuslepingute hinnaerinevused märkimisväärsed, kuid hinnaerinevuste kohta puuduvad veenvad põhjused. Hinnakujundus kestvuslepingute läbirääkimistel loob eeldused väga erinevateks hindadeks. Näiteks oli 2022. aastal kuni kuue meetri pikkuse ja 18+ cm diameetriga männipalgi kestvuslepingu hinnad vahemikus 98–130 eurot, männi-peenpalgil 50–108 eurot, küttepuidul 28–82 eurot ja kase-spoonpakul 141–252 eurot ühe m³ kohta. Audit näitas, et madalamate hindade põhjuseks ei ole suuremad kogused ega lühem transporditee ostja lattu.
Riigikontrolli hinnangul on RMK kohelnud kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt ja sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi eelkokkuleppeid, mille sõlmimiseks ei olnud õiguslikku alust. Kokku lepiti mitmetes eritingimustes ja selles, kui palju ja millise hinna eest puitmaterjali müüakse. Eelkokkulepped vormistati hiljem kestvuslepinguteks, mis tagasid ettevõtetele lepinguperioodiks ehk viieks aastaks stabiilselt madala hinna võrreldes teiste samal perioodil sama sortimenti ostnud kestvuslepingu klientidega.
Ühe ettevõttega sõlmiti aga 15-aastane kokkulepe Vabariigi Valitsuse kabinetiotsuse alusel, kokkuleppe hinnamehhanism võimaldas selle aja jooksul metsamaterjali osta madala hinnaga. Seesugune praktika toob peale ebavõrdse kohtlemise kaasa nii korruptsiooni- kui ka keelatud riigiabi andmise riski ning võimaliku kasumlikkuse vähenemise.
Ühtlasi näitas audit, et puidumüügilepingute täitmise järelevalve on müügiaruannete põhjal raskendatud. Näiteks esinesid müügiaruannetes hinnad, mida ei olnud lepingutes kokku lepitud; müügiaruanded näitasid vaheladude negatiivseid hindu ehk olukordi, kus RMK sai puidumüügist rahalist kahju; sortimentide info oli erinevalt kajastatud jms.
Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil anda RMKle suunis loobuda kestvuslepingute sõlmimisest konkurentsi piiravatel tingimustel ja korraldada kestvuslepingute sõlmimine avaliku enampakkumise kaudu. See oleks läbipaistvaim ja konkurentsile kõige avatum müügiviis ja looks kindlustunde, et metsamaterjali müüdaks turuhinnale vastava tasu eest.
Alternatiivina soovitab riigikontroll kliimaministeeriumil algatada valitsuse määruse muudatus, et sätestada selles RMK kohustus määrata kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja kirjeldada metoodika, mis tagaks metsamaterjali müügil selle eest turuhinna saamise.
RMKle soovitab riigikontroll määrata kokkuleppehinnaga kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja luua metoodika, mis tagaks, et metsamaterjali müügil saadaks selle eest turuhinda.
RMK kommentaar: kestvuslepingutel on Eesti puiduturul oma koht, aga süsteemi saab täiustada
Riigimetsa Majandmise Keskus nõustub riigikontrolli auditi soovitustega muuta kestvuslepingute sõlmimise protsessi läbipaistvamaks, kuid on seisukohal, et kestvuslepingutel on Eesti puiduturul oma koht ja kestvuslepingud pole riigile kahju toonud.
RMK ei nõustu riigikontrolli seisukohaga, et kestvuslepingute hinnad ei pruugi olla vastavuses turuhinnaga. RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas, et kõik ettevõtted ostavad RMK-lt puitu turuhinnaga. Kestvuslepingu kliendid moodustavad pea 90% Eestis tegutsevatest puiduväärindajatest. RMK küsib kolm korda aastas ligi 100 kestvuslepingu kliendilt kirjalikud pakkumised, mille võrdlemisel kujuneb ettevõtete konkurentsis turuhind. Puitu müüakse kestvuslepingute protsessis etapiviisiliselt ning igas voorus müüakse puit kõrgeima pakutud hinnaga.
Metsamaterjali müük on RMK jaoks olnud kogu 25 aasta jooksul alati kasumlik. Kasumit on suudetud teenida ka vähese nõudluse või madala turuhinna korral. Riigikontrolli auditi fookuses oli kitsalt puidumüügi kestvuslepingute protsess perioodil 2017-2022, aga RMK on juba viimase pooleteise aasta jooksul kestvuslepingute süsteemi oluliselt muutnud.
„Puidumüük on üks RMK põhiprotsessidest ja RMK peamine tuluallikas. Müügiprotsess peab olema korras, arusaadav ning läbipaistev kõigile. Otsustasime käesolevast aastast lepingud avalikustada ja lõpetada puidumüük vahendajatele. Kestvuslepinguga saavad RMK-lt puitu osta vaid need ettevõtted, kes väärindavad puitu Eestis, ja eelistame neid, kes toodavad pika kestvuseaga tooteid. Seda kõike selleks, et riigimetsast varutud puidu töötlemisest sünniks riigile laiemalt rohkem kasu,” loetles Marran.
Riigikontrolli auditis jääb tähelepanuta kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvule ja regionaalarengule. RMK on aga alati ka puidumüügi süsteemi laiemat majanduslikku mõju fookuses hoidnud.
Marran märkis, et RMK on läbi aastakümnete pidevalt täiustanud kestvuslepingute sõlmimise protsessi ning seda tehakse lähtuvalt riigikontrolli soovitustest edaspidi veelgi. “Sel aastal käivitasime avaliku protsessi leidmaks ettevõtjaid, kes soovivad arendada Eestis kohapeal puidu keemilist väärindamist. See on kooskõlas riigikontrolli sooviga muuta protsess kõrvaltvaatajatele läbipaistvamaks ja arusaadavamaks,” lisas Marran.
Lähtuvalt riigikontrolli ettepanekutest koostab RMK 2025. aasta juuliks analüüsi kestvuslepingute elektroonilise pakkumise keskkonna ehitamiseks. Digitaalsete lahenduste juurutamise käigus uuendatakse ka toimingute dokumenteerimisega seonduv. Lisaks sellele analüüsitakse võimalusi kestvuslepingute protsessi tingimuste muutmiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
