Riigimetsa puitu saavad edaspidi kasutada eelisjärjekorras need ettevõtted, kes teevad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid. Lisaks saavad riigimetsa raieõiguse ja müügi korra muutusega edaspidi avalikuks RMK kestvuslepingud ning nende tingimused.
Valitsus muutis kliimaministri ettepanekul riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja müügi korda. Muudatused aitavad vältida puidu müümist maksuvõlaga ettevõtjatele. Korda lisandub reegel, et lepingu saamiseks RMKga peab maksuvõlgnevus puuduma või olema ajatatud, teatas kliimaministeeirum.
„Kliimapoliitika eesmärk on puidu kõrgem väärindamine, reeglite muutus annab selleks raami. Hindamisel lisandub puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekt, see annab plusspunktid puidu kõrgväärindajatele ja lühema tarneahelaga tootjatele. Lisaks pakutavale hinnale saab vaadata ka puidu transpordiga kaasnevaid laadimise- ja veokulusid ning lõpptooteid,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.
Muudatuste mõju sõltub puitu ümber töötlevate ettevõtete profiilist. Ernst & Young Baltic AS koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju viimase analüüsi kohaselt, mis tugineb 2021. aasta äriregistri andmetele, luuakse ühe kuupmeetri puidu töötlemisel lisandväärtust 265 eurot.
Statistikaameti andmetel eksporditi 2021. aastal Eestist 1,7 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu. Selle puidukoguse kohaliku töötlemise korral loodaks Eestis juurde lisandväärtust 450 miljonit eurot, millega kaasneks märkimisväärne töökohtade arvu suuremine sektoris.
Ligikaudu 85% kogu metsamaterjali müügimahust RMK-s moodustab kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müüdud puit. RMK on otsustanud, et alates 1. jaanuarist 2023. aastal sõlmitud metsamaterjali müügilepingud on järgmise aasta algusest avalikud. See on kooskõlas nõudega, et riigivaraga tehtavad tehingud peavad olema avalikud.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Puidukasutuse ülevaate ehk puidubilansi eesmärk on anda tervikpilt Eestis tarbitava puidu ja puittoodete kohta, tuues seejuures välja puidu päritolu ja selle edasise kasutuse. „Metsasektor on ja jääb Eesti riigi üheks alustalaks, mistõttu on oluline jälgida puidu ja puittoodete liikumist nii riigisiseselt kui ka väliskaubanduses,“ ütles Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsandusstatistika peaspetsialist Feliks Sirkas.
Olulisemad puiduallikad olid puit raietest ja import. Puidubilansi koostamine võimaldab hinnata metsamaalt pärit puidusortimentide kasutamist. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on muutused minimaalsed, esile saab tuua metsamaalt varutud palgi osakaalu vähenemise kolme protsendi võrra. Paberipuu osa kasvas kahe ja küttepuidu osa ühe protsendi võrra.
Puidu ja puittoodete impordimaht oli 2021. aastal 5 miljonit kuupmeetrit. Tähtsamad kaubaartiklid olid saematerjal, paber- ja papptooted ning tööstuslik ümarpuit (palk ja paberipuit). Aastaga suurenes jõudsalt ümarpuidu ja saematerjali sissevedu, vähenes aga järsult puidujäätmete import. Puidubilansis on esitatud ka põgus ülevaade Eesti põhilistest kaubanduspartneritest, seejuures on visualiseeritud kaubaartiklite liikumine Eesti ja partnerite vahel. Kaupade sissevedu toimus põhiliselt Eesti naaberriikidest, vähemal määral ka Kesk-Euroopast.
Tööstuses olid suurimad toormekasutajad puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidutöötlemise sektoris oli tähelepanuväärne paljude puittoodete rekordiline tootmismaht. Eesti puidutööstus kasutas 2021. aastal 89% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu. Eelneva aastaga võrreldes on seda kolm protsenti vähem.
Puidu lõppkasutuses moodustas suurima osa puidu ja puittoodete eksport ning puitkütuste tarbimine soojuse ja elektri tootmiseks. Ekspordimaht oli 2021. aastal 11,4 miljonit tihumeetrit, millest kolmandiku moodustas puidugraanulite eksport. Mahult olulisemad kaubaartiklid olid veel puiduhake, tööstuslik ümarpuit (peamiselt paberipuit) ja saematerjal. Puidugraanulite väljavedu kasvas aastaga märkimisväärselt – 1,1 miljoni kuupmeetri võrra. Eesti põhilised kaubanduspartnerid eksporttoodete osas olid Taani, Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Taani viiakse peamiselt graanuleid ja haket, Soome ja Rootsi enamasti ümarpuitu.
„Rekordilised väliskaubandusmahud ja paljude puittoodete kõrged tootmismahud olid tingitud eeskätt pandeemiajärgsest majanduse hoogustumisest. 2022. aasta väliskaubandusmahtude langust mõjutas enim kaubandussuhete lõpetamine meie idanaabriga, aga ka Eesti majanduse kehvem käekäik,“ selgitab Sirkas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
