Nüüd kui Rimi muudab ühekordsed väikesed kilekotid tasuliseks, mõtleb ilmselt rohkem inimesi, kuhu oma asjad siis pakkida nii, et ei peaks iga kord selle eest maksma. Üks variant on panna paljad puhtad palad otse korvi ning teine kasutada korduskasutatavat kotti. Müügil on küll nii polüestrist kui ka mahepuuvillast kotte, kuid etem näib olevat hoopis üks Eesti noorte loodud variant.
SISU kott on tekstiilijääkidest korduskasutatav kotike. Ettevõtmine sai alguse 2018. aasta novembris “Superheroes” programmist kuue 15-16-aastase noore neiu algatusel. Programmist viidi koju ka peavõit.
Tekstiilijäägid saadakse Uuskasutuskeskusest. Eelistatakse õhukesi, kergeid ja vastupidavaid kangaid. Neist õmblevad Lõuna-Eesti puuetega inimesed toidukotikesi ning taskuid söögiriistadele. SISU koti eesmärk on vähendada ühekordsete pakendite kasutamist ning teha midagi keskkonna heaks. “Me võtame materjali, mis läheks muidu otse prügisse, ning anname sellele veel ühe võimaluse midagi kasulikku teha,” ütleb Kertu Birgit Anton, üks SISU koti tegijatest. Kertu Birgit on meedias silma paistnud ka aktiivse kliimaprotestijana ning hiljutise presidendi kõnevõistluse võitjana.
Teise ringi kanga tõttu on kotikesed eriilmelised. Neisse saab osta kuivaineid, saia-leiba, lahtist seepi. Neis võib hoiustada juhtmeid, ilutarvikuid või hoopis kasutada kingikotina. Kotte tutvustavad sildid on trükitud ümbertöödeldud paberile. Ka kotte sisaldavaid postipakke saadetakse keskkonnateadlikult: teise ringi kottides ja paberteibiga kinnitatult.
Nüüdseks tehakse edasimüüki Rohepakendi kaudu. Koostööd on tehtud ka akordioni-eksperimentaator Tuulikki Bartosikuga fännitoodete loomiseks. Hetkel valmistatakse fännitooteid Superheroes programmile, kust SISU kott ise välja kasvas. Hiljutisel õhukeste kilekottide hinnastamisel on potentsiaal anda veelgi rohkem tööd erivajadusega inimestele ning vähendada tekstiilijääke
Kertu Birgit suhtub kilekottide hinnastamisesse positiivselt: “Ma arvan, et see on ääretult vajalik, sest hind peaks näitama toote valmistamiseks kulunud ressursse. Hinnas peaks sisalduma kogu tsükli mõju. Kui inimene midagi ostab, siis peaks ta selle tootmise mõju kompenseerima. Kindlasti paljudes toodetes keskkonnamõju ei kajastu, kuid kui midagi on tasuta, siis see lihtsustab raiskamist. Meil on tasuta kilekotti võttes tunne nagu sellel poleks mingisugust mõju maailmale. Tegelikult see ei ole nii. Kilekotid peaksid kindlasti olema tasulised, sest see suunab inimesi neid vähem tarbima.”
Kertu Birgit arvab, et ühekordsete kottide hinnastamisel võib olla postiivne mõju ka SISU koti tegevusele. Inimesed, kes kilekoti eest iga kord maksta ei soovi, otsivad mugavaid alternatiive nagu korduskasutatav kott. Siiski on SISU kotil ka vaja veel areneda: “Meil oleks vaja kedagi, kes oskaks meid turundada. Meie meeskond on väike. Alustasime kuuekesi ning praegu on meid kolm. Kõik on mitmel rindel aktiivsed inimesed.”
Kertu räägib, et klientide tagasiside on väga positiivne. Tuttavad kirjeldavad, et SISU kottide kasutamine on ka teisi pereliikmeid neid kasutama nakatanud. Inimesed on lisaks huvitatud kandekottidest, mida on samuti plaan valmistada. Tulevikuplaanides on ka alustaja komplektide valmistamine, kuhu kuuluvad kandekott ja väikesed riidest kotid.
“Igaühe käitumisel on mõju ja igaüks peab mõtlema, kuidas saab tema oma keskkonnajälge võimalikult palju vähendada. Kui jätad ühel päeval poes ühe kilekoti võtmata, siis sellel on positiivne mõju. Ei saa oodata, et kõik teeksid enne oma osa ära, kuni iseennast parandama hakkad,” julgustab Kertu Birgit tegutsema.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
