Iga päev tarbitakse maailmas 2,2 miljardit tassi kohvi. Kui ka sina oled üks neist, keda vaid kohviaroom hommikuti äratab, siis ole nüüd tähelepanelik! Kodumaise energiaettevõtte Alexela kampaania raames võid end rüübata Kolumbias asuvasse kohviistandusse! 

Selleks pole vaja teha muud, kui perioodil 08.05.–31.08.2023 oma lemmiktass/termos tanklasse kaasa haarata ning täita see meelepärase külma või kuuma joogiga. Iga tops maitsvat kohvi annab ühe loosipileti – seega, mida rohkem kohvi naudid, seda suurem on võiduvõimalus! 

Pauligi kohviekspert Mihkel Jürimaa on külastanud kohviistandusi Aafrikas, Keenias, Tansaanias, Rwandas ja Ugandas. Nüüd viib ta meid ringreisile Ladina-Ameerikasse, kohta, mis kampaania võitjat ees ootab. 

Kolumbialased on pädevad

Jürimaa sõnul on Kolumbia kohvikasvatajad sel alal ühed kõige teadlikumad farmerid maailmas. Kuna nad on sellega pikalt tegelenud, on neil ka kogemusi rohkem kui näiteks aafriklastel. “Kolumbia kohv on minu arvates üldse parim. Võiks öelda, et isegi kõige paremate maitseomadustega kohv kogu maailmas,” räägib ta. 

Kolumbialased julgevad ka maitsetega eksperimenteerida ning sellest tulenevalt võib nende kohvist leida maitseid, mis muidu neile omased polegi. “Maitselt on see pähkline, tasakaalus ja madala happesusega,” kirjeldab Jürimaa.

Mis ootab võitjat?

Alexela kampaania võitjal on võimalus näha kohvi teekonda kohvimarjast kohvitassini välja. “Saab vaadata nii kohvimarja korjamist kui ka selle töötlemist,” räägib kohvispetsialist. “Loomulikult saab erinevaid maitseid degusteerida, mis erinevad üksteisest näiteks töötlusviisi või sordi poolest.”

Reis kestab seitse päeva ning külastatakse umbes nelja istandust. “Kolumbias on mitu kohvikasvatuse piirkonda. See reis viib võitja Bogota piirkonda. Suuruselt on Kolumbia kohvikasvatamises maailmas kolmandal kohal. Muuseas, ka Alexela maitsev kohvisegu sisaldab Kolumbiast pärit kohviube.”

Kohvimarjade põhikorje toimub Kolumbias novembris ning sellest tulenevalt toimub ka reis just sel perioodil. “Saaki korjatakse käsitsi. See sarnaneb veidi kirsside korjamisele,” räägib Jürimaa. 

Kohvikasvatajaid on seinast seina

Nagu mistahes valdkonnas on kohvimaailmaski farmereid, kes kasvatavad kohvitaimi vaid raha pärast, ning ka tõelisi kohvigurusid, keda see maailm päriselt huvitab. “Mu sõbral on Keenias kohviistandus ning ta huvitub igast nüansist, mis kohviga seondub. Ta julgeb ka eksperimenteerida. Näiteks möödunud aastal alustas ta kohvi töötlemist pärmiga,” sõnab ta. “Kui selline kohv lõpuks turule jõuab, siis on sel kindlasti konkurentide ees eeliseid.”

Ta toob näite ka farmerist, kes on nii pädev, et teiste istanduste omanikud käivad temalt nõu küsimas. “Uuritakse, kuidas saaki suurendada ning taimede eest veel paremini hoolitseda.”

Ühe hetkega võib oodatavast tulust ilma jääda 

Jürimaa räägib, et kohvikasvatuses võib igasuguseid ebameeldivusi ette tulla. Näiteks külastas ta möödunud aastal Keenias üht 98-aastast farmerit, kel oli kogu aasta saak pandud lattu tarnet ootama ning ühel päeval varastati see kõik ära. “Kohvikasvatajate palgapäev on sisuliselt ainult aastas korra ning selle farmeri puhul oli see möödunud aastal null.”

Teise näite toob ta sellest, kuidas vähese kogemusega võib enda ärile vee peale tõmmata. “Üks farmer ostis turult väetist, mis ei vastanud nõuetele. Taimedel langesid lehed ning kui me seda istandust külastasime, olid alles vaid rootsud. Läks 2-3 aastat, enne kui ta sai uuesti kohvi kasvatamisega tegelema hakata,” räägib Jürimaa ning nendib, et alati ei tasu sihtida “odavat hinda”, vaid tuleks mõelda ka toote kvaliteedile. 

Eestlane armastab araabikat 

Jürimaa sõnul armastavad eestlased kohvi sortidest pigem araabikat, kuid teadlikumad soovivad natuke ka robustat. Kolumbias põhiliselt just seda esimest kasvatataksegi. “Suur osa jaekaubanduses olevast kohvist on tegelikult robusta. Alexelas on aga sada protsenti araabika segu,” räägib ta. “Segu tähendab seda, et selle sees on mitme erineva päritoluriigi kohvisegu.”

“Eestlastele meeldib keskmise tugevusega röst ning äärmusi ehk liiga heledat või tumedat pigem ei armastata. Maitseomadustelt eelistatakse, et kohv oleks tasakaalus ja pika järelmaitsega ning ei oleks liiga hapu ega puuviljane.”

Hea teada: Alexela keskendub sellele, et kohv oleks “joodav” ka siis, kui see on jahtunud. Väga heleda rösti puhul võib näiteks juhtuda, et kohv muutub külmana vesisemaks ning maitseomadused ei ole enam väga head. 

Alexela ja Pauligi fookus on jätkusuutlikkusel 

Paulig on Alexela koostööpartner, kes on tuntud ka 100 protsenti jätkusuutliku kohvitootjana. “See tähendab, et kogu meie kohvitoodang on hangitud tõendatult jätkusuutlike koostööpartnerite kaudu või omab jätkusuutlikkuse sertifikaati,” täpsustab Jürimaa. 

Pauligil on kohvi päritoluriikides käimas mitmed partnerlusprogrammid, mille põhirõhk on kohvikasvatajate toimetuleku parandamisel, kohvikasvatamise jätkumise tagamisel ja kogu kohaliku ühiskonna arendamisel. Pauligi röstimiskoda Vuosaaris (Soomes) omab süsinikuneutraalse tootmishoone sertifikaati. Paulig edendab kestlikke lahendusi oma tootmises ja toodetes ning innustab tarbijaid tegema jätkusuutlikke valikuid.

Alexela kohv on kvaliteetne ning koostöös tarbijate ja Pauligiga jõuti selle õige maitseni, mis eestlastele sobib. 

Niisiis … Haara kohvitass kaasa ning sea sammud lähimasse Alexelasse – ehk oled just sina see, kes novembris kohviistandusse lendab!