Makeitneutrali blogi

Kasutuna seisvad äpid ja vanad sõnumid neelavad elektrit? Löö kolme lihtsa nipiga oma data-majanduses kord majja

Andmeprügi ei näe välja nagu prügimägi, aga saastab sellegipoolest keskkonda.Foto: Unsplash

Inimkond liigub tasapisi sinnapoole, et vähendada keskkonna heaolu nimel igapäevase tarbimisega kaasnevat jäätmete ja prügi hulka, aga on üks jäätmete liik, mis jääb sageli kahe silma vahele. Kui oma majapidamise prügil on lihtne silma peal hoida, siis oma digitaalsest jalajäljest pole enamikul inimestel tegelikult aimugi.

Alusta uut aastat sellega, et selgitad välja, milline on sinu digitaalne jalajälg ja kuidas seda siit-sealt veidi koomale tõmmata.

Mis asi on digiprügi?

Kujuta ette kõiki e-kirju, pilte, videoid, sõnumeid, postitusi ja meeme, mida oled veebi teel saatnud, salvestanud või jaganud. Või pilte, mida hoiad telefonis või pilves alles, aga ei kasuta. Või kahe aasta taguseid e-kirju või rämpsposti, mille kausta pole põhjust vaadatagi.

Või mitmel veebilehel oled lubanud kasutada ja töödelda oma oma isiklikke andmeid? Äkki seisab sul kuskil mõni vana meiliaadress või kasutaja mõnel lehel, mida sa ammu enam ei kasuta?

Kõige selle pealt tiksub vaikselt atmosfääri juurde CO2 emissioone. Inimeste nutiseadmete ja interneti kasutamine moodustab tervelt 3,7 protsenti kogu maailma CO2 emissioonidest. Teadlaste hinnangul võib online-kommunikatsioon 2025. aastaks globaalselt neelata ligi 20 protsenti kogu maailma elektrist.

Internetti kasutavate seadmete hulk, striiming teenuste kasutamine ja inimeste online-suhtlus kasvab igal aastal 20 protsenti, mis tähendab, et sektor vajab kiiremas korras rohelist uuenduskuuri.

Positiivne on see, et kui teistes valdkondades võib oma harjumuste muutmine olla pikaajalisem protsess, siis digitaalse jalajälje saab muuta säästlikuks väga väikese vaevaga ja kohe.

Kuhu mu digiprügi läheb ja miks?

Kõiki e-kirju ja muid andmeid säilitatakse lisaks inimese postkastile veel suurtes serverites, mis töötavad elektril. 

Kuna andmeid on kogu maailma peale kokku lugematu hulk, on nende hoiustamiseks tarvis andmefarme ehk hiiglaslikke serverikeskuseid, kus töötavad miljonid arvutid.

Uuringute järgi on praeguse seisuga kõikidest loodud andmetest aktiivselt kasutusel ehk  vajalikud 6 protsenti. Teisisõnu, kulutame energiat, et hoida alles prügi.

Andmefarmid kasutavad kogu maailma elektrist umbes kaks protsenti, aga 2030. aastaks kasvab see tõenäoliselt juba kaheksa protsendi peale. Mida rohkem digiprügi inimestel tekib, seda rohkem on serveritel ja andmefarmidel tööd ning seda suuremaks kujuneb inimkonna süsinikujalajälg

See ei ole kaader Tähesõdade laevast, vaid andmefarmist, kus hoitakse koopiaid sinu vanadest e-kirjadest, failidest ja kõigest muust.

Praegu on vaid 20 protsenti andmefarmides kasutatavast energiast taastuvenergia.

Kas tead, millega su nutitelefon tegeleb?

Nutitelefonide kasutamine toodab aastas 125 megatonni CO2 ja suur osa sellest moodustavad telefoni laetud rakendused.

Sa tõenäoliselt ei kasuta kõiki äppe, mis sul telefonis on, aga kõik rakendused kasutavad energiat. Isegi siis, kui nad pole parasjagu kasutusel.

Äppidel on küljes tracker’id, mis analüüsivad sinu kui kasutaja tegevust ja töötlevad sinu andmeid. Kusjuures, 50 protsenti äppidest kasutab pärast sulgemist kasutaja andmeid edasi.

Tasuta äppidel on oma hind.

Kust seda kontrollida? Mitmed äpid nõuavad enne avamist ligipääsu kontaktidele, sõnumitele ja telefonis leiduvatele failidele ja seda, millisele äpile oled loa oma andmeid sirvida juba andnud, näeb hõlpsasti seadmete (täpsemalt märksõna app permissions) alt.

Enamikule äppidest võib julgelt peale lükata valiku use data only while in use, sest nii toodab sinu nutitelefon vähem CO2 ja aku püsib samuti kauem täis.

Ja mis põhiline: kustuta telefonist kõik äpid, mida sa aktiivselt ei kasuta.

Kus sa oma asju hoiad?

Suur osa inimeste failimajandusest on kolinud üle veebi ja enamik hoiab oma pilte ja videoid mõnel pilveplatvormil või veebialbumis. Selle tendentsi puhul tasub silmas pidada kahte olulist punkti.

Esiteks, et veebis on lõpmata suur hulk odavat serveriruumi, ei tähenda, et selle peaks täies mahus ära kasutama ehk ära pane kõiki oma mune ühte korvi.

Iga foto, video ja fail, mis laetakse üles pilvekeskkonda, kulutab elektrit ja tekitab CO2. Pilveplatvormidele laetud failid moodustavad 3,5 protsenti kogu maailma CO2 emissioonidest.

Suure koguse piltide ja videote jaoks on turvalisem soetada endale mälupulk või väline kõvaketas, mille CO2 jalajälg on võrreldes online-hoiustamisega põhimõtteliselt null.

Väline kõvaketas on kõige säästlikum viis oma failide säilitamiseks.

Teiseks, hoia oma failimajandus korras ja jälgi, et sinna ei satuks koopiaid või muidu mõttetut kraami, millega pärast midagi teha pole. Ära hoia telefonis, arvutis ega pilves pilte ja videoid, mida sa tegelikult ei kasuta või millel puudub eriline tähendus või väärtus.

Sageli on inimestel ühes albumis 25 erinevat pilti samast asjast, inimesest või lemmikloomast, millest tegelikult jagatakse või laetakse üles heal juhul üks. Ülejäänud pildid võib kustutada.

Päriselt, sa ei pea mitme aasta taguseid kirju postkastis alles hoidma

Kas teadsid, et iga vana e-mail, uudiskiri või spämm suurendab elektriarvet ja ühes sellega ka sinu süsinikujalajälge? See tähendab, et sa maksad selle eest, et hoida postkastis alles aastate tagused kirjad, mida sa tõenäoliselt kunagi uuesti lugema ei lähe. 

Mida pikema kirjaga on tegu, seda rohkem CO2 see tekitab. Kui kirjaga on kaasas mõni manus ehk dokument, pilt või muu fail, võib CO2 kogus ühe kirja puhul ulatuda 50 grammini. 

Eriti halvasti on lood rämpspostiga. Iga spämmikiri paiskab atmosfääri 0.3 grammi CO2 ja seda ka juhul, kui sa kirja ei ava. 

Digital Cleanup Day leidis, et inimkond saadab ühe aastaga keskmiselt 62 triljonit spämmikirja, milleks kulub 33 miljardit vatti elektrit ja mille tagajärjel paisatakse atmosfääri 20 miljonit tonni CO2. Spämm moodustab veidi üle 50 protsendi kogu maailma e-kirjadest, mis tähendab, et kui sellised kirjad oma postkastist blokeerida, on kokkuhoid juba märkimisväärne.

Vaata üle kõik oma kirjakaustad (saabunud, saadetud, rämpspost, reklaamid jms) ja kustuta ära kõik, mida pole vaja säilitada. 

Boonusnipid

  • Kui sul on meiliaadress, mida sa ammu enam ei kasuta, siis kustuta see ühes kirju täis postkastiga ära. 
  • Vajuta unsubscribe igale e-poe või teenusepakkuja promo-kirjale, mis sind tegelikult ei huvita.
  • Logi ennast enne mõne äpi kustutamist sellest kindlasti välja ja kustuta oma kasutaja.
  • Kustuta oma e-poodide kasutajad, kui sa neid ei kasuta.
  • Kasuta online-ostude tegemisel incognito vaadet, sest vastasel juhul ilmuvad sotsiaalmeediasse tülikad uuestiturunduse reklaamid toodetest, mille oled endale juba soetanud.

Loe digi- ja süsinikujalajälje vähendamise kohta makeitneutrali kodulehelt ja anna oma panus elu, metsade ja looduse säilitamiseks, kui liidad oma e-poe makeitneutrali puude istutamise platvormiga.

Kustutame staaride digiprügi

Muide, makeitneutral alustab jaanuaris Eesti meelelahutus-, poliitika- ja spordirahvaga nende digiprügi kustutamisega. Näeme ära, kellel postkastid on lugemata maile täis ja kelle Dropboxis, OneDrives pole vaba ruumi. Anna allpool kommentaariumis teada, kelle digijälge (ja digijälje kustutamist) soovid näha ja makeitneutral läheb kaameraga staarile külla jälgi likvideerima.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.