Pandipakendi blogi

#ärarääma teine episood: kuidas teha nii, et jäätmed ei lõpetaks prügivannis?

Poest toitu ostes ei mõtle inimesed tihtipeale sellele, kuhu äsja ostetud toidukauba pakend hiljem jõuab. Enamasti lõpeb soetatud eseme tarbimistsükkel meie jaoks selle prügikasti viskamisega, kuigi liigiti kogudes jäätmeringluse teekond tegelikult alles algab.

Jäätmeid liigiti kogudes ja neist korrektselt vabanedes saab igaüks panustada puhtama elukeskkonna võimalikkusele. Ometi leiab täna veel palju majapidamisi, kus peamiseks jäätmekogumise viisiks on kõik kodus tekkivad jäätmed ühte olmejäätmete konteinerisse koguda.

Eesti Pandipakendi ja Rohegeeniuse podcasti #ärarääma teises episoodis oli külas portaali Kuhuviia.ee eestvedaja Kristiina Kerge, kes rääkis jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ning jagas nõuandeid, kuidas seda efektiivselt teha.

Millise lõpu leiavad valesti sorteeritud jäätmed?

Kõige esimese asjana tasub jäätmete teemal peatudes mõelda sellele, kuidas millegi jäätmeks muutumist ära hoida. Esmajärjekorras jätta ebavajalik tarbimata, aga kui seda juba teha, siis tagada ostetule võimalikult pikk eluiga. Seda läbi korduskasutamise ja parandamise aga ka liigiti kogumise, et materjalid jõuaks tagasi ringlusesse.

Eraldi kogutud puhtad pakendijäätmed on väärtuslik ressurss , mida kasutatakse uute toodete toormeks.

Sorteerimata prügilringlusse jõudmise vaadet aga pole ning reeglina lõpetab sinu koduse olmeprügi kasti sisu oma teekonna põletusahjus või prügilas.

Keskkonnaministeeriumi andmete järgi tekib Eestis elaniku kohta umbes 311 kilogrammi olmejäätmeid aastas, mille kogumassist 25-30 protsenti ja mahuliselt isegi 60 protsenti moodustavad just pakendijäätmed.

Olmejäätmetega segamini kogutud pakendijäätmed on uuesti ringlusse võtmiseks sobimatud. Esiteks on nende tekkekohal hiljem üksteisest eraldamine liialt ressursi mahukas töö ja kui olmejäätmete sekka on visatud ka biojäätmeid, siis rikub see vedelike tõttu materjali.

Kristiina Kerge sõnul võiks jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest aru saamiseks kujutada ette vanni, mis on täis eri sorti jäätmeid ja vedelikke. “Kujuta, et seal vannis on koos jogurtitopsid, millest on välja voolanud jogurtit, vanad ajalehed, banaanikoored, kõik üheskoos. Ja nüüd kujuta ette, et koos vihmaga muutub selle vanni sisu ühtlaseks lögaks,” rääkis ta.

Mõistagi ei ole sellisest prügivannist võimalik jäätmeid enam eraldi välja sorteerida ega nendega midagi kasulikku peale hakata. Ometi just sellise lõpu leiab täna Eestis väga suur hulk tooteid ja kaupu, kuigi vahendid ja võimalused mõistlikumaks jäätmekäitluseks on olemas.

Kuidas jäätmete liigiti kogumisega algust teha ja mida põnevat Kristiina veel rääkis, saad kuulata #ärarääma podcastist!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.