Kogu tõde taarast: mis saab kaupluse taaraautomaati tagastatud pudelitest ja purkidest?

Foto: Eesti Pandipakend

Taara ära viimine ei ole sugugi häbiasi, sest kui tagastad pandiga joogipudeli või purgi kaupluse taaratagastuspunkti, säästad loodust ja hoiad Eestimaa puhtana. Iga plastist, metallist või klaasist joogipakendi saab uuesti ringlusesse võtta. 

Näiteks saaks Eestis aasta jooksul kokku kogutud ligi 105 miljonist plekkpurgist teha kered 4130 autole. Kõik joogipakendid siiski autotööstusesse ei jõua, sest materjalist tulenevalt käideldakse neid erinevatel viisidel. Loe, missugune on pandipakendite teekond pärast seda, kui oled purgi või pudeli automaati viinud.

Plastpudelitest saab fliispusasid ja nõudepesulappe

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. 

Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. 

Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda. 

Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. 

Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. 

Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid saavad uute toodete toormeks

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist. Eesti Pandipakendis eraldatakse magneti abiga teraspurgid alumiiniumpurkidest, sest terase sulamistemperatuur on kõrgem kui alumiiniumil. Seejärel pressitakse nendest pool tonni kaaluvad kuubikud, mis rändavad Saksamaale või Prantsusmaale. 

Seal peenestatakse plekkpurk hommikuhelveste suurusteks tükikesteks ja sulatatakse 710 kraadi juures. Ahjus eemaldatakse plekkpurkidelt värvikiht ehk šlakk. Sulatamisprotsessi käigus vajub metall ahju alumisse osasse ning pinnale kogunenud värv eraldatakse sulamassist. 

1,5 miljonist sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. 

Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Vanast plekkpurgist uue tegemine alates sulatamisest, tootmisest ja joogiga täitmisest kuni poeriiulile jõudmiseni võtab tavaliselt aega 60 päeva. Loodusesse jäädes kulub plekkpurgi lagunemisele 200–500 aastat.

Alumiiniumpurkide taaskasutamine hoiab kokku tohutult energiat. Ümbersulatamise käigus säästetakse kuni 95% energiast, mida vajatakse alumiiniumi valmistamiseks esmasest toormest. 

Näiteks saab ühe plekkpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga vaadata kolm tundi televiisorit. Ühe tonni alumiiniumi taaskasutamisel hoitakse kokku juba nii palju energiat, et sellest jätkub elektriautole kahe tiiru tegemiseks ümber maakera.

Klaaspudeleid on ühekordse kasutusega ja korduskasutatavaid

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. 

Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord.

Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse. Korduskasutatavad klaaspudelid läbivad põhjaliku kvaliteedikontrolli. Defektiga pudelid eemaldatakse liinilt enne taastäitmist ja lõhutakse sarnaselt ühekorrapudelitega klaasipuruks.

Klaas ja plast on väärtuslikud materjalid

Kui plastpudel ja plekkpurk lagunevad looduses sadu aastaid, siis klaaspudeli lagunemisaeg on siiani selgusetu. See protsess on väga pikaajaline, materjal ise on inimese loodutest üks vastupidavamaud ja keegi ei ole suutnud lagunemisaega hinnates seda vettpidavalt määratleda. 

Tea, et plastist ja klaasist pudeli või metallpurgi puhul on tegemist olemasoleva väärtusliku materjaliga, millest tehakse päriselt uusi asju loodusvarade kallale minemata, seda sõltumata materjalist. Nende koht ei ole olmeprügikastis rääkimata metsa alusest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.