Kala, liha või hoopis juurikad: milline toiduaine sügavkülmas esimesena otsad annab ja miks

Sügavkülmutamine on hea viis vähendada toidu raiskamist.Foto: Shutterstock

Sügavkülmutamine on hea viis, kuidas venitada toiduainete säilivustähtaega pikemaks ja vähendada toidu raiskamist. Marjadel, puuviljadel ja juurviljadel on sügavkülmas üsna pikk eluiga, aga mõned toiduained tuleks kindlasti kiiremini ära tarbida. Mõni asi ei kõlba aga üldse külmutamiseks.

Toit ei säili igavesti

Ka külmutatud toit muutub ajapikku söögikõlbmatuks, sest sügavkülmutamine ei hävita tegelikult kõiki toidus leiduvaid baktereid. Seepärast tasub jälgida, et mõni karp või pakend ei ununeks sügavkülma liiga pikaks ajaks seisma. Tähelepanelik tasub olla erinevate töödeldud lihatoodete nagu vorstide või peekoniga, mis säilivad külmutatud kujul vaid kolm kuud. Sama kehtib punase kala ehk lõhe ja forelli puhul, mis säilib sügavkülmas maksimaalselt neli kuud. 

Valge kala ja toores lamba-, kana-, sea- ja kalkuniliha säilib aga külmutatuna umbes pool aastat. Tuleb lihtsalt jälgida, et toit oleks korralikult pakendatud. Samuti tasub meeles hoida, et juba kord üles sulatatud liha uuesti külmutada ei tohi, sest nii läheb kaduma õige liha maitse, lõhn ja tekstuur. Sulatatud toidu võiks ära tarbida 24 tunni jooksul pärast sulatamist.

Mõni toiduaine ei ela aga sügavkülmutamise ja uuesti sulatamise protsessi üle ja kaotab kas maitse või tekstuuri. Näiteks rasvasemate piimatoodete sügavkülmutamisel võib juhtuda, et rasvane osa eraldub ja sulatatud toiduaine on tükiline või vesine. See ei tähenda, et toit oleks pärast külmutamist söögikõlmbatu – piim säilib sügavkülmas ühe kuu, juust aga kuni neli kuud.

Kõige kauem säilivad sügavkülmas marjad ja puuviljad, mida tohib külmikus korralikult pakendatult hoida kuni 12 kuud. Juurviljad säilivad sügavkülmas aga kuus kuud.

Pakenda hoolikalt

Jälgi, et sügavkülmutatud toit oleks pakendatud nii, et toidule ei pääse õhk ligi. Muidu selgub sulatamisel, et söögile on külge jäänud “külmkapi maitse” ja toit jõuab tõenäoliselt prügikasti. Turult ostetud liha või tuleks kindlasti pakkida kilekotikesest ümber kas karpi või vaakumkotikesse, sest muidu võib juhtuda, et kala või liha maitse jääb külge ka teistele toiduainetele.

Suurema koguse puhul tasub toit pakendada portsjonite kaupa, et seda ei peaks pärast korraga sulama võtma. Juurviljad tasub enne külmutamist ära hakkida, et neid oleks pärast lihtsam ja mugavam kasutada. Sama kehtib puuviljadega – eriti siis, kui pistad nad otse sügavkülmast blenderisse, et smuutit teha.

Täis külmik säästab elektrit

Külmiku või sügavkülma uksi avades pääseb kappi soe õhk sisse ja selleks, et säilitada madalat temperatuuri, kulutab külmkapp rohkem energiat. Üks viis elektri säästmiseks on see, et mõtle enne külmiku avamist välja, mida sul sealt tarvis läheb ja väldi pikalt avatud külmkapi ees seismist ja kaalumist.

Teine nipp on pakkida oma sügavkülm võimalikult tihedalt täis, sest sügavkülmutatud toiduained aitavad sisse pääsenud sooja õhu kohe maha jahutada. Nii ei pääse soe õhk sügavkülmas ringlema ja külmik ei kuluta rohkem elektrit. Kui mõni sahtel või riiul jääb ikkagi tühjaks, võid asetada sinna lihtsalt paar veega täidetud karpi, mis aitavad säilitada külma.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.