Kuula: Rohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust – vastupidi 

Rohetunni stuudios olid Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (vasakul) ja Hundipea asumi idee eestvedaja Markus Hääl. Foto: Ivar Soopan

Tallinn oli eelmisel aastal Euroopa roheline pealinn, aga tõsiasi on see, et maailma linnade rohealaga katvuse edetabelis on Tallinn alles 179. kohal. Nii selgus eelmisel nädalal avaldatud satelliitrakenduse analüüsist (kirjutame sellest hiljem pikemalt). Seega pole pealinn sugugi nii roheline, kuigi Pirita jõe ääres või Nõmmel jalutades selline mulje jääb. 

Aga kuidas sobitub sellesse võrrandisse muutuja, millega soovitakse Tallinna asustustihedust veelgi suurendada? Kui ühel ruutkilomeetril elaks praegusest mitu korda rohkem inimesi, kas see tähendaks rohealade kadumist, autode arvu suurenemist ja elukvaliteedi langust? 

Selgub, et nii see ei ole. Vähemalt mitte siis, kui asustustihedust suurendada läbimõeldult. Tulemus oleks vastupidine sellele, mida palju aastaid on Tallinna lähiümbruses korda saadetud, ehitades massiivseid põllualasid täis väikeelamuid. 

Sellel kinnisvara-anarhial on Tallinnale olnud tohutu negatiivne jälg, rääkimata suurest keskkonnajäljest, mida põlluarendused on põhjustanud ja mille mõju jätkub aastakümneteks. 

Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan otsis vastust küsimusele, kuidas väheneb Tallinna elanike ja nende igapäevase tegevuse keskkonnajälg siis, kui neid elaks ühel ruutkilomeetril mitu korda rohkem kui praegu. Paljassaarde planeeritav Hundipea asum saab olema just selline paik, kus asustustihedus tuleb pealinna keskmisest tunduvalt suurem. 

Võib tunduda vastuoluline, et ruutkilomeetri kohta rohkem betooni ja inimesi on elukeskkonnale hea, aga Hundipeal tõestatakse, et see on võimalik. Kuidas see saavutatakse, sellest räägib Rohetunnis Hundipea kliimaneutraalse asumi idee eestvedaja ja arenduse tegevjuht Markus Hääl, kes muu hulgas selgitab, kuidas ulmelisena tunduvat arendust veetakse eesmärgi poole hoopis teistmoodi kui seda Eestis seni tehtud on. 

Mida tähendab aga Tallinna linnale laiemalt see, kui endisele tööstus- ja sadamaalale kerkib 8000 elaniku ja 8000 töökohaga uus asum? Kas see vähendab või suurendab pendelrännet ning autoliiklust? Sellest räägib tuntud kastirattamees ja autopõlgur, Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. 

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.