Eesti telekanalite reisisaateid on üsna palju arvustatud, aga neid on hinnatud kui meelelahutust. Seda need mõistagi ongi või peaksid olema. Midagi õpetlikku leiab Eesti reisisaateid vaadates aga harva või kui, siis ehk seda, et odavalt kätte tulnud telekraam õpetab, kuidas saateid teha ei tohiks. Ent on ka erandeid – jõukate ärimeeste seiklushimust alguse saanud sarjad, mis on ühtviisi nauditavad nii meelelahutuse otsijaile kui ka maa- ja mereteadusest, ajaloost ja keskkonnateemadest huvitujale.

Asi ei ole ainult rahas, mille vähesusele viidates tehakse keskpärasuse latist allapoole jäävat toodangut – reisivad ikkagi inimesed, kelle näo ja olemuse peegeldus saade on. Huumor, seikluslikkus, äpardused ja muu selline kaasnevad iga reisiga, aga millegipärast leiab seda (mõne erandiga) meie reisisaadetest nauditaval kujul harva. Kui rändurites sisemist sära ja tarkust pole, ei saa see ekraanil ka välja paista. Pigistamine ei aita, äge kaamera samuti mitte.

Mõistagi ei põe kõik saated seda haigust, aga kuna reisisarjadest on saanud kiiresti leviv viirus, on märgata kvantiteedi tagaajamist, mitte kvaliteedi pakkumist. Seepärast jäävad erandid hästi silma.  

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun