Keskkond

Puust ja punaseks: kas pakendeid peab enne sorteerimist pesema?

Kui pakend on kuiv, tootest tühi ning ei määri teisi pakendeid, on ta piisavalt puhas.Foto: Shutterstock

Inimese kohta tekib aastas 300 kilogrammi olmejäätmeid, millest 60 protsenti moodustavad pakendijäätmed. Eesti Taaskasutusorganisatsiooni sõnul ei jõua pakendid sageli pakendijäätmetesse, sest ei teata, kuidas neid sorteerida. Üks paljudest küsimustest on, et kas ja kui palju peab pakendit pesema.

Sorteeri.ee juhistes kirjutatakse, et kui pakend on kuiv, tootest tühi ning ei määri teisi pakendeid, on ta piisavalt puhas. Kui on kahtlus, et pakend võib teisi pakendeid siiski määrida, siis võib seda kergelt loputada, kuid see ei vaja põhjalikku pesu. Loputamiseks ei pea kindlasti eraldi vett raiskama, vaid võib pakendi panna kraanikausi põhja samal ajal, kui nõusid pestakse. Nii saab suurema osa mustusest erikuluta maha. Pakendijäätmetesse ei tohi panna näiteks jogurtit täis jogurtitopsi või kodukeemiaga saastunud ohtliku aine pakendit. Papi- ja paberikonteinerisse ei kuulu määrdunud ja vettinud papp.

Tasub veel teada:

  1. Eemalda klaaspurkidelt korgid ja kaaned, kuid ära näe vaeva siltidega.
  2. Plast-, metallpakendil ja joogikartongil ei pea korke eemaldama.
  3. Papp-pakendid on mõistlik ruumisäästuks kokku voltida või väiksemateks tükkideks rebida.

Kas teadsid, et pakendatud tooteid ostes maksad nende käitlustasu ning sul on õigus tasuta pakendite äraveole? Paljudele eramajadele on kättesaadav tasuta pakendikoti teenus ning kortermajadele tasuta pakendite äravedu. Lähimad pakendikonteinerid leiab aadressilt kuhuviia.ee ning täpsemad sorteerimisjuhised aadressilt sorteeri.ee.

Allikas: Eesti Taaskasutusorganisatsioon
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.