Riigimetsa Majandamise Keskus alustas eelmise nädala lõpust kuuse-kooreüraski püünispuude väljavedu ja raietööd kahjustatud kuusikutes, et vältida enne teist lendlusperioodi üraski levikut.
RMK alustas püünispuude kokku- ja väljaveoga 29. mail. Ühtlasi alustati raietöödega metsakahjustuste likvideerimiseks ja edasise leviku piiramiseks, nagu on seda tehtud ka eelnevatel aastatel.
Keskkonnaametiga kooskõlastatud metsakaitselised tööd on valdavalt seotud kuuse-kooreüraski kahjustustega kuusikutes kagu- ja edela regioonides, aga toimub ka Saaremaal männi kahjuri, nõmme-võrgendivaablase kollete ja leviku piiramine.
RMK juhatuse liige Erko Soolmann ütles, et metsakaitselised tööd on planeeritud teha kuni kahe nädala jooksul. “Eelmiste aastate analüüs on näidanud, et just sel perioodil täpselt sihitud raied kahjustustega kuusikutes on aidanud üraski edasist levikut tõhusalt tõkestada. Vaid ca 10 protsendil eraldistel levis ürask juuni alguses tehtud raiete tulemusena edasi.”
Tavapäraste raietöödega ei alusta RMK enne pesitsusrahu lõppu ehk mitte enne juulikuu algust.
Tänavu algas Keskkonnaagentuuri mõõteandmetel kuuse-kooreüraski esimene lendlus aprilli kolmandal dekaadil. Keskkonnaagentuur andis kõigile metsaomanikele soovituse üraski poolt asustatud püünispuud vedada metsast välja saeveskitesse töötlemiseks mõne nädala kuni ühe kuu jooksul pärast haudme rajamist. Sobivaim aeg selleks sõltub piirkonna ilmastikust, reeglina mai lõpupoole või juuni esimeses pooles, kuid kindlasti enne jaanipäeva.
Vaid sel juhul ei jõua üraski esimese põlvkonna valmikud veel kooruda ja sobivate tingimuste korral järgmise haudme ehk teise põlvkonna rajamiseks uusi puid asustada. Mardikate lahkumist koore alt mõjutab oluliselt ilmastik – jahedate ja vihmaste ilmade korral jäävad mardikad koore alla kauemaks kui soojade ja kuivadega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
