Eelmisel aastal vastu võetud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatuses kehtestati raadamistasu, mis hakkab kehtima 1. juulist. Raadamistasu rakendamine pidurdab metsade hävimist ja aitab panustada looduse taastamisse
Raadamine on tegevus, mis muudab metsa mõneks muuks maaks, näiteks parklaks, hoonetega alaks või tuulepargiks. Raadamistasu suuruseks on 4464 eurot hektari kohta ning selle eesmärgiks on suunata maakasutust nõnda, et metsad Eestis säiliksid.
Raadamisel ehk metsamaa kasutusotstarbe muutumisel näiteks teedeks või maismaa tuuleparkideks on pikaajaline ja oluline mõju nii loodusele, metsandusele kui ka kliimale. Raadamise tulemusel väheneb metsade ja loodusalade pindala ning suureneb kasvuhoonegaaside heide.
“Looduse muutmine parkimisplatsiks, tuulepargiks või põlluks võiks alati olla läbimõeldud otsus ja raadamistasu annab omalt poolt panuse, et erinevate valikute korral eelistataks loodust vähem kahjustavat võimalust. Laekuv raadamistasu liigub tagasi loodushoidu ja metsade heaks,” sõnas kliimaminister Kristen Michal.
Raadamisõiguse tasu arvutamisel on aluseks võetud kasvuhoonegaaside inventuuriaruandes raporteeritud raadatud alade keskmised pindalad ning süsiniku kadu pindalaühiku kohta, metsamaa muldade süsiniku sidumise potentsiaal ning kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmine kümne aasta turuhind Euroopa Liidus. Nende komponentide arvestamisel kujuneski raadamistasu hinnaks 4464 eurot hektari kohta.
Kuna tegemist on uue meetmega nii rahanduses kui metsanduses, siis kliimaministeerium jälgib selle mõju. „Analüüsime nelja aasta jooksul raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja mõjusid ning vajadusel täiendame määrust,“ märkis kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Metsaomanikul tuleb 1. juulist tasuda ka raadamise ja uuendusraiete metsateatise läbivaatamise eest riigilõiv, mille suuruseks on 30 eurot.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
