Rohemajandus

Keskkonnaministeerium paljastas, mis järgmisel kümnendil Eesti metsadega juhtuma hakkab

Lageraie riigimetsas.Foto: Mihkel Maripuu/Scanpix

Esmaspäeval tutvustas keskkonnaministeerium järgmise kümnendi metsanduse arengukava nelja võimalikku stsenaariumi.

Esimese stsenaariumi nimi on Rebane ning seda iseloomustab iseloomustab tasakaal metsa kui aktiivselt majandatud investeeringu/vara ning avaliku esteetilis-kultuuriliste hüvede allika vahel, selgub keskkonnaministeeriumimetsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) arengustsenaariumite dokumendi tööversioonist.

Aktiivses metsamajanduses kasutatakse võtteid, mis arvestavad esteetilis-emotsionaalse väärtuse ja kultuuriväärtustega. Metsa majanduslik lisaväärtus on loodusturism, mille rakendamisest saab lepete kaudu kasu ka maaomanik.

Teise stsenaariumi nimi on Karu ning seda iseloomustab metsade kui kompleksse ökosüsteemi hoidmine ja kaitse ning ökosüsteemiteenuste mitmekesisuse ärakasutamine koos avalik-kultuuriliste väärtuste esiletoomisega.

Metsa puidutootmise mahud on vähenenud, samas kohalikust metsast teenitakse majandustulu mittepuidulistest toodetest ja teenustest, näiteks loodusturismist. Metsanduses kasutatakse peamiselt lageraietele alternatiivseid raievõtteid, laialdaselt on kasutusel püsimetsana majandamine.

Kolmanda stsenaariumi nimi on Ilves ning seda iseloomustab tasakaal metsade kui materiaalse ressursiallikana kasutamise ja metsade elurikkuse säilitamise vahel ning kliimaeesmärkidega suurem arvestamine.

Metsa majandamisele piiranguid seades arvestatakse iga konkreetse metsamaa ajaloolist järjepidevust ja häiringute tüpoloogiat. Mosaiikse struktuuriga mets on nii ökoloogiliselt kui ka kultuuriliselt järjepidev ning pakub nii puidulisi kui ka mittepuidulisi saadusi.

Neljanda stsenaariumi nimi on Hunt ning selle puhul tagatakse riiklikult globaalsete lepete, sealhulgas süsiniku talletamise ja elurikkuse säilitamise eesmärkide täitmine, mis toimub koostöös metsaomaniku otsustega.

Metsa raiepiirangud on leebed. Olulisel kohal on süsiniku sidumine kõrgväärindatud puittoodetes ning ressursside kaskaadkasutamine.

Lisaks rakendub kõigile stsenaariumitele sõltumata spetsiifilisemast eesmärgist ühisstsenaarium.

Arengustsenaariumite koostamisel lähtuti eeskätt MAK2030 koostamise materjalidest. Lõpptulemina valitav stsenaarium võib, aga tõenäoliselt ei ole, olla vaid üks kirjeldatud stsenaariumitest – pigem on see kombinatsioon erinevatest stsenaariumitest ehk juhtkogu koondnägemus metsanduse tulevikust.

Arengustsenaariumid on lähtematerjaliks 2019. aasta detsembris toimuvatele juhtkogu aruteludele. Nende arutelude käigus otsustatakse, millise stsenaariumi või stsenaariumite kombinatsiooni põhjal koostatakse MAK2030 eelnõu.

Valitud lahendustest koostatud arengukava eelnõule koostatakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine koos täiendava sotsiaalmajanduslike mõjude hinnanguga.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.