Eleringi andmetel toodeti möödunud aastal Eestis esmakordselt taastuvatest energiaallikatest rohkem elektrit kui fossiilsetest kütustest, mis on rohepöörde kontekstis märgiline samm. Ümber on saanud ajad, mil päikeseenergiat nähakse kui lihtsalt toredat rohelist alternatiivi, sest tänaseks on saanud sellest üks Eesti olulisemaid elektriallikaid.
Päikeseenergia hoiab biomassi järel ja tuuleenergia ees Eesti taastuvenergia tootmises teist kohta, moodustades mullu Eestis toodetud elektrist 14%. Päikeseparkide peatöövõtja Smarteconi tegevjuht Magno Kure meenutab, et alles eelmise kümnendi teises pooles keerles valdkonna ümber ohtralt müüte, mis on tänaseks kukutatud.
Päikeseenergia on nišilahendus, millega tegelejaid napib
Smarteconi tegevjuht Magno Kure toob välja, et kui 2016. aasta esimeses kvartalis toodeti kokku 169 megavatt-tundi päikeseelektrit, siis 2023. aasta esimeses kvartalis ulatus toodang 54 000 megavatt-tunnini, mis tähendab, et seitsme aastaga on kasv olnud 315-kordne. Kure märkis, et sedavõrd suur toodangu kasv tuli ka valdkonnas tegutsevatele inimestele üllatusena. “Oli näha, et arendajad tegutsevad hoogsalt ja võimsused on turule lisandumas, kuid mitte sedavõrd suures koguses,” meenutas Kure. Ühtlasi märkis ta, et kui toona sai võimsaid päikeseparke näha üksnes välismaal, siis tänaseks jagub päikeseparke üle kogu Eesti ning päikeseenergia arendajatest on saanud alternatiivenergia niššiga tegelevate väikeettevõtjate asemel olulisemad tegijad Eesti energiaturul.
Kure nendib veel, et ka Smarteconi kasv illustreerib kenasti kogu Eesti päikeseenergia arengut. Tänaseks tegutseb ettevõte ka juba välisturgudel, ning võrreldes 2016. aastaga on suudetud käivet mitmekümnekordselt kasvatada tänu üha populaarsemaks muutuvale päikeseenergiale.
Eestis pole piisavalt päikest
Kure meenutab, et kui eelmisel kümnendil jutt seltskonnas päikesepaneelide peale liikus, siis valjult kajanud hääled rõhutasid pidevalt, et Eesti kliimas ei tasu paneelid end kuidagi ära. Täna päikeseelektri toodangu mitmesajakordse kasvu järgselt on need hääled jäänud vaikseks.
„Eestis paistis mullu 2001 tundi päikest – sellest piisab, et näiteks tööstused läbi otseühenduste päikeseparkidega soodsamat elektrit saaks. Lisaks on turule jõudmas energiasalvestuslahendused, mis suurendavad päikeseparkide kasumlikkust veelgi.”
Päikeseparkide arendajaid peab rahaliselt toetama
Kure nentis, et kui eelmisel kümnendil tuli energiaturgu päikese suunas toetuste abil juhtida, siis tänaseks on tootjaid turul piisavalt palju ning toetused pole enam vajalikud.
“Kuni 2020. aasta lõpuks valminud päikeseparkide omanikud said riiklikult endiselt toetust 53 eurot megavatt-tunni kohta. Hiljem valminud parkide elektrit müüakse börsihinnaga, aga hinda on võimalik ka fikseerida,” ütles Kure ning lisas, et päikeseenergia arendused ei seisa enam ammu toetuste taga, vaid ooteaeg tuleneb pikkadest menetlustest ning suhtlusest valdade ja maaomanikega. Vastupidi, olukord võib muutuda selliseks, kus taastuvenergiast toodetud elekter saab nii soodsaks, et arendajatel võib huvi kaduda.
“Üle oleks vaja vaadata üldine energia- ja hinnapoliitika ehk luua mehhanismid, mis tagavad jätkusuutliku arengu,” märkis Kure.
Võtavad põllumeeste maa ära
Hirmujuttu, et põllumehed jäävad päikeseenergia arendajate tulekuga enda maast ilma, sädistati päikeseenergia buumi hakul ohtralt.
“Olen kuulnud argumenti, et põllumaa on olulisem kui päikesepark. Vaieldav. Me ei saa vaadata mööda faktist, et Eestis on liiga palju harimata põllumaad, mida lihtsalt ei võeta kasutusele. Just sellist maad eelkõige päikeseparkide arendajad ära kasutada soovivadki,” nentis Kure ja lisas, et Eesti praktika näitab, et arendajad ei ole kohalikega vägikaigast vedavad pahalased, vaid on orienteeritud kogukondlikule koostööle. Näiteks pakuvad arendajad kohalikele päikeseparkidega seonduvaid hooldustöid ning ootavad enda territooriumile lambaid ja mesitarusid.
Kogukonnad on arendajad väga positiivselt vastu võtnud. Smarteconi tellitud uuringust selgus, et teatud tingimustel on nõus päikesepargiga enda kodukoha lähistel 95% Eesti elanikest.
„Nii Eesti kui teiste Balti riikide andmed näitavad, et mida rohkem on piirkonnas päikeseparke, seda väiksem on elanike vastumeelsus. Suurima päikeseenergia tootmisvõimsusega maakonnas, Lääne-Virumaal, kategoorilisi päikeseparkide vastaseid ei tuvastatud ja ka Balti riikidest oli vastuseis kõige väiksem. Leedus, kus päikeseenergiat on Balti riikidest kõige kauem arendatud,“ märkis Kure.
Smarteconi poolt tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, mis küsitles mullu ajavahemikul 8. november kuni 16. november kokku 1001 inimest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
