EKT Ecobio gaasitehase koduste biojäätmete kääritusprotsess on jõudnud faasi, kus tehasest tuleb stabiilselt biogaasi. Valminud gaas suunatakse esialgu transpordigaasina üldisesse gaasivõrku, mõne nädala pärast jõuab esimene kogus kütust otse Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussidesse.
„Meie tehases toimuv kääritusprotsess on nagu leivategu – bakteritega töö on nagu töö elusolendiga,” ütles EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents. “Kuna EKT Ecobio gaasitehas on Eestis ainulaadne, mille tooraineks on elanikkonnalt kokku kogutud toidujäätmed, on tehase käimasaamine aega võtnud, sest koduste biojäätmete konsistents on ettearvamatu ja ebaühtlane. Tänaseks on tehase katsetusperiood lõpusirgel ning gaasi toodang on kasvutrendis. Gaas on ka saanud sertifikaadi, vastab kõikidele nõuetele ning tänu sellele saame müüa juba esimesi koguseid üldises gaasivõrgu kaudu.”
Grentsi sõnul on biojäätmed väga väärtuslik ressurss, millest saab moodsa tehnoloogiaga toota edukalt gaasi ja väetist. „Tehas käitleb edukalt köögi -ja sööklajäätmed, kuid veel on vaja teha suur samm selle poole, et ka inimesed mõistaks, et biolagunev kraam ei tohi sattuda segaolmekonteinerisse, küll aga saab teha jäätmete liigiti kogumisega iga päev head nii keskkonnale kui ka näiteks põllumeestele,“ selgitas Grents.
Ta lisas, et boonusena aitab jäätmete liigiti kogumine hoida kodus jäätmete käitlusega seonduvaid arved kontrolli all, sest biolagunevate jäätmete ära andmine vedajale on vähemalt poole soodsam kui segajäätmete käitlus.
10 kilogrammist köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga ning biometaani saab kasutada kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi.
„Ecobio tehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mida tuuakse piirkondadest üle Eesti. Kui tehas hakkab täisvõimsusel tööle, saab 50 Tallinna bussi sõita aasta jagu gaasiga, mis on valminud kartuli- ja banaanikoortest,“ selgitas Grents. Kääritusprotsessis käigus tekkivast digestaadist valmistatakse vedelväetist, mis läheb Harjumaa põllumeestele mineraalväetiste asenduseks.
Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa valdade, Tartumaa valdade, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa ning Tallinnast Pirita ja Mustamäe piirkonna tublide jäätmevaldajate köögi- ja sööklajäätmed.
Tehase parimaks toimimiseks on oluline, et inimesed teadvustaks, et biojäätmed ei ole sobilik kraam põletuseks või ladestuseks – need ei sobi segaolmejäätmete konteinerisse. „Biojäätmed tuleb liigiti koguda igal juhul. Kompostimine on üks võimalus, kuidas biojäätmetega toimetada, kuid gaasivalmistamine on isegi suurema lisandväärtusega – gaas, mis niikuinii tekiks ka kompostimisel, ei lähe mitte õhku, vaid seda saab kasutada kütuseks.“
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
Maardu biogaasitehase toodangut hakatakse kütusena kasutama Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.
Vaata siit, millised on toimivad kodused biojäätmete lahendused Tallinna, Harjumaa ja Tartu kodudes.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
