Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kogus kokku n-ö tavaliste kodude jäätmete sortimislahenduste galerii. Pildid on tehtud Tallinna, Tartu ja Harjumaa kodudes — nii väikestes, nn hruštšovka köökides, moodsate uuselamute kui ka eramajade köökides. Kõik siiski tavalistes kodudes. 

“Kodudes tekibki kõige rohkem pakendi- ja biojäätmeid — biojäätmeid umbes kolmandik kodusest jäätmetekkest, pakendijäätmeid isegi umbes 40 protsenti,” selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. “Segaolmejäätmeid keegi üle ei sordi — see on võimatu, sest biojäätmed selle sees rikuvad kõik muu. Seetõttu ongi eriti oluline saada segaolmejäätmevoost välja biolagunev jääde, sest see on materjal, mis hakkab käärima ning tekitab prügimäkke ladestamisel kasvuhoonegaase, samas kütusena kasutamisel ka ei põle.” 

Nagu ka nimi ütleb — biolagunev — hakkavad need jäätmed lagunema ja tekitavad prügilates kasvuhoonegaase. Samas on biolagunevad jäätmed probleemiks ka segaolmejäätmete põletamisel, sest biolagunevad jäätmed on n-ö märjad ega põle.

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun