Esiteks – ära tee seda. Ära vala pannilt läbi käinud rasva ja õli alla kraanikausist või WC-potist, sest see hangub toru külge. Varsti on toru umbes, sest selle läbimõõt muutub aina ahtamaks. Peale selle põhjustab rasv palju jama reoveepuhastusjaamas.
Õli ja vedelat rasva valatakse kanalisatsiooni nii suurtes kogutes, et see, mis ei kinnitu toruseintele, jõuab pumplasse.
Haapsalu Veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo selgitas, et siis ei anna pumpla andurid enam õiget teavet. “Rasv tuleb pinnale ja andruid jäävad ka pinnale, mitte ei lähe läbi rasva,” ütles ta. “Tekib see, et ta ei tee õigel ajal sisse- ja väljalülitusi. Tuleb minna pütiga ja see rasv sealt ära korjata. See on jälle lisatöö. Ta lollitab meil pumpla ära.”
Veevärgi juhataja Kaido Eriku sõnul jääb enamik rasvast jääb torude esimese kümne meetri külge, kui see kraanikausitorust alla valada. “See, mis ära jahtub ning edasi voolab, see jookseb meile välja. Kuna kogused on nii suured, siis meil on ka probleemid, aga igaühel endal on kodus kõige suuremad probleemid. Seda toru seina küljest ära saada on peavalu.”
Puhastusjaama “tapjad” on ka kanged keemilised vedelikud, näiteks torupuhastusvahend, mis võib koduse toru küll avaramaks muuta, aga see teeb karuteene puhastusjaamale.
Keemilised puhastusvahendid tapavad bioloogilise veepuhastusjaama baktereid. “Kui kemikaalide kogus läheb suureks, siis me tapame bakteri ära,” selgitas Erik. “Siis oleme suures plindris, peame hakkama bakterit kasvatama. Need on kõige traagilisemad asjad. Kui täna öösel lastaks auto paagi täis bensiini kanalisatsiooni, siis oleks meil plats puhas, surnud. Saame teistest puhastitest tuua kähku uue muda ja panna selle kasvama, aga see hetk on väga… Õnneks pole seda olnud. On see kemikaal või bensiin, sellega on keskkonda väga lihtne reostada.”
“Me teame, et poes müüakse Torusiili ja muid asju, aga te ei kujuta ette, mida meie peame tegema, et Torusiil vee seest kätte saada!” jätkas Erik. “Meie jaoks on see ju puhas keemia. Me peame laskma vee Tagalahte niimoodi, et kogu Torusiil on veest välja võetud.”
Naiste hügieenivahendid, kondoomid, vatitikud, supijäägid, tekstiil, kätepuhastuspaber, nöör ja isegi juuksed – neid kõiki ei tohi mingil juhul WC-potti visata. Miks need reoveepuhastajatele probleeme tekitavad, sellest saab lugeda Rohegeeniuse pikemast artiklist.
Loe ka sellest, mis juhtub koroonaviirusega, kui see jõuab inimeste tualetist reoveepuhastusjaama.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
